Foto: Eero Vabamägi
Rahva hääl toob teieni valiku lugejate kommentaare teemal, kas võimalused Soomes meelitavad Eesti oskustöölistest tühjaks või hoopis eestlased, kes teenivad Soomes, tekitavad hinna- ja palgaralli Eestis.
Soovitan teil lugeda Wahlroosi arvamust olukorrast Soomes. Väljavaade sisserändajatele ei ole põrmugi roosiline. Sotstoetuseid hakatakse järgmisest aastast vähendama, võib juhtuda, et ka pensioni saamiseks vajaliku Soome tööstaaži tõstetakse. Perspektiiv on selline, et palgad Soomes ei tõuse enam selle tempogagi mis siiani ja paljud kaotavad oma töökohad. Esmajärjekorras lendavad võõrtöölised. Selle ennustuse aga võite enda jaoks seivida kuhugi - järgmise viie aasta jooksul kaotab Soomes töö 20 000 eestlast ja tuleb koju tagasi vaesemana, kui sinna minnes.
--
Oskustööline saab Eestis 1000 - 1500 ja selle palga pealt arvestades meie elukeskkonna odavust, enam ära ei mindagi. Palju on tööjõuturul liikumas ka neid kes on Soomes 2-5 aastat tööl olnud. Pikemaajalise Soome-staažiga leidub aga harva. Ma ise arvan, et palgatõusule annavadki hoogu need, kes Soomes võõrtööliseks käinud. Neil on palgasoovid suuremad ja tihti on nad ka väga tulemuslikud, mis võimaldabki sellist palka saada. Tulemuslikkuseks pean siinkohal seda, et vajalikud tööd on vajalikuks ajaks ilusti valmis ja praak puudub või on parandatud.
--
Järgmise pankrotilaine ajal ei hellitata ka soomlast. Kuid vastupidiselt Eestile on Soome rahvastik aasta-aastalt kasvanud. Koos sellega on kasvanud ka maksubaas. Ja pealegi, Soomes makstakse makse ka töötusrahadelt ja abirahadelt. Hea kaaskommentaator, ilmselt põhineb sinu Soome olustiku tundmine Eesti valitsusparteide ametlikust propagandast, vajalikus suunas ja poliitiliselt korrektsest statistikast ja nutulindude halast, kes läksid 20eurose tunnipalga lootuses ja avastasid, et palk polegi nii suur ja selle palga pealt tuleb makse maksta.
Loomulikult kirjutavad Eesti kirjatsurad oma artikleid poliitilisest tellimusest lähtudes, muutes info järjekorda, jättes väja poliitikutele kahjuliku info. See, et Soome välisvõlg on suur, on üks asi. Ja need "karmid kärped" ei olegi nii karmid, kui sa endale ette kujutad. Kui ühelt poolt kärbitakse, siis antakse teisalt pisut lõdvemale. Ilmselt pole sulle poliitiliselt korrektsest ajakirjandusest teada ka seda, et paljud Eesti oskustöölised on loonud Soomes ettevõtted ning läbi nende ettevõtete pakutakse tööd eestlastele.
--
Äriplaan keelab maksta rohkem palka, sest siis minnakse hingusele. Kaua ei pea kahjumiga keegi vastu. Äriplaan on kehv seepärast, et tehakse madala lisandväärtusega tööd. Seda tööd tehakse seepärast, et ei osata veel kõrgema lisaväärtusega tegevusi teha ja müüa. Positiivne on see, et näha on, et vaikselt tuleb kõrgema lisandväärtusega ettevõtteid turule või neid, kes ümber ennast kohanduvad. See kõik võtab 10-20 aastat aega.
Eesti riik on meie riik ja meie inimesed peame panustama sellesse. See on raske, kuid saame hakkame ja oskame hiljem seda rohkem hinnata. Alustasime 1991 nullist ja see võtab aega, et rikkust koguda. Lihtne on minna Soome või Rootsi teiste kogutud rikkuste peale lulli lööma. Samas, kui on sellised üleminekuperioodid majanduses või liitumine suurte organisatsioonidega nagu EL, siis sellised nähtused on paratamatused. Me ise tahtsime vabaks saada ja vabalt ise otsustada, mida teha või kus olla. Ega soomlased ja ka rootslased paigal ole. Vaadake nende inimeste liikumisi.
Kapitalismis on üks tugev toimemehhanism: raha ja turg panevad asjad paika.
Delfi Rahva hääl
