Rahvaliidu ootamatu vastuseis tulumaksu kaheprotsendilisele langetamisele ja sissetulekutest sõltuvale vanemapalgale vallandas eile lõuna ajal sündmuste-ahela, mis suure tõenäosusega toob enne aasta lõppu võimule uue valitsuse.

Võimukriis hakkas hargnema kell üks päeval, kui Rahvaliidu esimees Villu Reiljan andis koalitsiooni koostöökotta kogunenud Res Publica ja Reformierakonna liidritele üle võimuleppe ringitegemist nõudva avalduse.

Keeldusid Rahvaliidu nõudmisi arutamast

Selles vastandas Rahvaliit end 2004. aasta riigieelarvele, tulumaksumäära alandamisele ja vanemahüvitise versioonile, mis ”riivavad suurema osa ühiskonna õiglustunnet ja suurendavad sotsiaalset kihistumist”. Vaid viis päeva varem olid Rahvaliidu poliitikud hääletanud riigikogus kõigi koalitsiooni põhilubaduste poolt.

Partneri ultimatiivne kiri rabas Res Publica ja Reformierakonna juhte sedavõrd, et mõni minut pärast selle lugemist koosolekusaalist väljunud peaminister Juhan Parts ütles BNS-i ajakirjanikule, et “Rahvaliit lahkus koalitsioonist”.

Sarnaselt Partsiga keeldus ka Reformierakonna esimees Siim Kallas Rahvaliidu võimuleppest taganevaid ettepanekuid arutamast.

”Rahvaliit on läinud selgelt vastuollu koalitsioonileppega, millele ta ise alla kirjutas,” hindas Reformierakonna aseesimees Meelis Atonen olukorda. ”Ei saa olla koalitsiooni, kus kaks osapoolt kannavad vastutust ja üks pool mitte.”

Parts kutsus Isamaaliidu läbirääkimistele

Parts alustas juba eile pärastlõunal Isamaaliidu esimehe Tunne Kelamiga valitsuskõnelusi.
Partnerite terav reageering üllatas Rahvaliidu juhtpoliitikud, kes kutsusid kokku pressikonverentsi, kus kinnitasid, et ei soovi võimuliidu lagunemist, vaid läbirääkimisi koalitsioonileppe muutmise üle. ”Ootame partneritelt positiivset tahet. Suurparteid peaksid suutma meile 2-3 päevaga vastata,” ütles väsinud ja närvilise olemisega Villu Reiljan ajakirjanikele. Samas kinnitas ta korduvalt, et Rahvaliit ei saa hääletada sammude poolt, mis lähevad vastuollu valijatelt saadud mandaadiga ja ”suurendavad sotsiaalset lootusetust”.

Tahtsid Reformierakonda mõjutada

Rahvaliidu liider tegi juttu ka võimalikust opositsiooni minekust. ”Meie erakonnal on selged põhimõtted. Me ei ole võimul iga hinna eest,” lausus Reiljan. ”Rahvaliidule pole võim nii armas, et vastutustunne peaks kaduma.”
Eesti Päevalehe andmetel oli nädalavahetusel valminud ja Rahvaliidu juhatuse heakskiidu saanud kiri mõeldud eeskätt Reformierakonna mõjutamiseks. Rahvaliit tegi valearvestuse, uskudes, et Res Publica või suur osa juhtivast valitsusparteist tuleb tema nõudmiste taha ega soovi kuulekalt ellu viia Reformierakonna valimislubadusi. Vaid seitse kuud pärast valitsuse ametisse astumist puhkenud kriis tähendab eesseisvaid pingelisi läbirääkimisi Toompeal. Võrreldes märtsikuiste valitsuskõnelustega puudub poliitlavalt ravil viibiv Keskerakonna esimees Edgar Savisaar. Ühiskondliku kokkuleppe protsess on nõrgestanud ka president Arnold Rüütli positsioone.

Rahvaliidu nõudmised
Väljavõte Rahvaliidu eilsest avaldusest

• lükata edasi tulumaksumäära alandamine 24 protsendini
• sätestada vanemahüvitise ülemmääraks kolmekordne vanemahüvitise alammäär (2004. aastal 6600 krooni).

Nii vabanevate vahendite arvelt teeme ettepaneku:
• tõsta oluliselt lastetoetusi, sealhulgas esimese lapse toetus kahekordseks
• suurendada toimetulekupiiri 500 kroonilt 800 kroonile
• tagada haridus- ja kultuuritöötajatele 12-protsendine palgatõus
• suurendada riiklikku koolitustellimust kõrgkoolidele 60 miljoni krooni võrra
• suurendada eraldisi pääste-ametile ja kiirabile 40 miljoni krooni võrra
• suurendada avalik-õigusliku ringhäälingu investeeringuid 20 miljoni krooni võrra
• suurendada riikliku sakraalehitiste programmi assigneeringuid pühakodade restaureerimiseks 15 miljoni krooni võrra.

• Lisaks peame õigeks tõsta
1. jaanuarist keskmist vanaduspensioni 100 krooni võrra, kasutades selleks riikliku pensionikassa 1,7 miljardi krooni suurust jääki.

• Koalitsioonileppes fikseeritud eesmärki kujundada omavalitsused sõltumatuks ja riigile tugevaks partneriks ei ole soovitud täitma asuda.

• Eelnevast võib järeldada, et praegu on kahjuks mindud koalitsioonilepingu üksikute punktide valikulisele täitmisele. Koalitsioonilepingu edukaks täitmiseks peab Eestimaa Rahvaliit vajalikuks järjestada lepingu eesmärgid lähtuvalt riigieel-arve võimalustest ja Eesti ühiskonnas esile kerkinud sotsiaalsete probleemide valulisusest.

Eesti Päevaleht

Märkmed: