Rahvaliidu ettepanekud koalitsioonileppe muutmiseks tähendaksid riigile lähiaastail miljardite kroonide ulatuses lisakulutusi, mida tuleks rahastada nii stabiliseerimisreservist, uutest maksudest kui ka laenudest.
Muu hulgas seisab Rahvaliidu esimehe Villu Reiljani esmaspäeval Res Publica ja Reformierakonna esindajatele saadetud kirjas, et riigieelarve kulud, milles osalised teisiti kokku ei lepi, kasvavad igal aastal vähemalt tarbijahinnaindeksi võrra.
Samuti soovib Rahvaliit koalitsioonileppesse sisse viia punkti, mille kohaselt hoiab valitsusliit üldise maksukoormuse stabiilsena, kuid otseseid makse alandatakse üksikisiku tulumaksu kaudu ning sellest tulenev riigieelarve maksutulude vähenemine kompenseeritakse teiste maksude abil.
"Koalitsioon hoiab riigieelarve tasakaalus, mitte rakendades uuslaene aastas enam kui kolm protsenti SKP mahust," pakub Rahvaliit. Kolm protsenti sisemajanduse koguproduktist (SKP) tähendab miljardeid kroone.
Üksikisiku tulumaksu alandamise osas on Rahvaliit enne neljapäevast koalitsiooni nõupidamist seisukohal, et 2005. aastal langeb see 24 protsendile, 2007. aastaks 20 protsendile.
Rahvaliit tahab oma kirjas ka täiendavat pensionitõusu, mille kohaselt tõstetakse kuni uue pensioniindeksi rakendamiseni tuleva aasta 1. aprillil pensione 100 krooni võrra kuus.
Riik peaks Rahvaliidu ettepaneku järgi täitma pensionikindlustuse teise samba ees võetud kohustuse stabilisatsioonireservi, laenude või muude eelarvetulude arvel. Pensionide korrigeerimise indeks tuleb Rahvaliidu teatel konstrueerida selliselt, et pensionikassa jääk tagaks vaid ühe kuu pensioni väljamaksmise.
Lisaks pakub Rahvaliit välja tulumaksureformi edasilükkamisest vabaneva 900 miljoni krooni kasutuse. Nende seas on esimese lapse toetuse tõstmine 300 kroonini ning toimetulekupiiri suurendamine 800 kroonini kuus.
Aastatel 2005-2007 näeb Rahvaliit muu hulgas ette 12-protsendilise iga-aastase palgatõusu õpetajatele ning erakonna plaanitava haldusreformi kava elluviimiseks omavalitsuste tulubaasi suurendamist vähemalt 1,5 miljardi krooni võrra aastas.
Rahvaliit leiab veel, et kui koalitsioon vastuolude tõttu laguneb, peab astuma tagasi kogu valitsus.
Res Publica ja Reformierakonna esindajad ei soovinud BNS-ile ettepanekuid kommenteerda, öeldes, et need pidanuks kuni neljapäevase nõupidamiseni peaminister Juhan Partsi juhtimisel jääma konfidentsiaalseteks.
Rahvaliidu esimees Villu Reiljan ütles Postimehe võrguväljaandele, et tegemist ei ole koalitsioonikaaslastele esitatud nõudmiste, vaid erakonna ettepanekutega.
Nagu kolme erakonna juhid laupäevasel kohtumisel kokku leppisid, esitas Rahvaliit nüüd oma seisukoha Eesti ühiskonnas olevate sotsiaalsete probleemide lahendamiseks ning selliseid ettepanekuid soovisid partnerid ise, täpsustas Reiljan.
"Põhimõte on selles, et võimaliku tulumaksumäära alandamise tõttu riigieelarvesse laekumata jääv raha tuleb teiste vahendite abil kompenseerida," lisas ta.
Reiljani sõnul ei muutu üldine maksukoormus ja lähtuvalt Euroopa Liidu põhimõtetest on riigieelarve tasakaalus.
Rahvaliidu esimees ütles, et erakonna hinnangul tuleb üldine maksukoormus jätta paika, mitte minna vaid otseste maksude alandamise teed ja viia sel viisil nelja aastaga riigieelarvest välja ligi üheksa miljardit krooni.
"Kordan uuesti, et Rahvaliit ei poolda üldise maksukoormuse muutmist, ei alandamist ega tõstmist," lisas ta.
Reiljan kinnitas, et Rahvaliidu kirjas toodud murede lahendamisega peab tegelema ükskõik milline valitsus ning riigieelarvele üle jõu käivaid asju kirjas ei ole.
Rahvaliit soovib tõsta riigi kulutusi miljardite võrra KR
Kuumad uudised | 26 Nov 2003 | EWR
Kuumad uudised
TRENDING
