• Kui kas või üks koalitsioonipartner on ületamatute vastuolude tõttu sunnitud valitsusliidust lahkuma, astub tagasi kogu valitsus.
• Uute koalitsioonikõneluste algatamiseks piisab ministri või Riigikogu saadikurühma suulisest eriarvamusest.
• Valitsuses ja Riigikogus võetakse otsused vastu koalitsioonipartnerite konsensuse alusel.
Rahvaliidul suured nõudmised
Niisuguste poliitiliste ettepanekutega algab Rahvaliidu üleeilne kiri oma koalitsioonipartneritele Res Publicale ja Reformierakonnale.
Rahvaliit nõuab selles kirjas maksukoormuse hoidmist praegusel tasemel, riigi kulutuste suurendamist mitme miljardi krooni võrra võrreldes seniste kavadega ja kuni kolmeprotsendise puudujäägi lubamist riigieelarves.
Samal teemal:
Veskimägi hoiatab liigse kulutamise eest
Euroliidu rahandusjuht manitseb vähem tarbima
Juhtkiri: Suur suutäis (8)
Ärimehed kritiseerivad Reiljani plaane (8)
Valitsusliit koguneb Rahvaliidu ettepanekuid arutama neljapäeval, kui peaminister Juhan Parts on naasnud visiidilt Saksamaale, kuid paljude Res Publica ja Reformierakonna poliitikute arvates ei jäta Rahvaliidu kirjas esitatud ettepanekud kuigivõrd ruumi kokkuleppe saavutamiseks.
Partnerite lubaduste vastu
Tasakaalus eelarve on olnud kõigi Eesti valitsuste poliitika nurgakivi, säästlik ümberkäimine riigi rahaga on Res Publica valimislubadus ja madalate maksudega ettevõtlikkuse turgutamine Reformierakonna eesmärk.
Ent samavõrd kui lisamiljardid, mida Rahvaliit lähiaastail kulutada soovib, häirib paljusid valitsuspoliitikuid ettepanek anda igale valitsuserakonnale võimalus jätta riik lahkheli korral valitsuseta ja algatada iga ministri või saadikurühma eriarvamuse korral koalitsioonikõnelused.
Rahvaliidu esimees, keskkonnaminister Villu Reiljan põhjendas oma kirjas neid ettepanekuid vajadusega tugevdada vastutustunnet ja koosmeelt. «Vastutustunde ja koosmeele tugevdamiseks ei tohi lubada olukorra tekkimist, kus koalitsioonilepingu täitmisega seotud probleemidele tähelepanu juhtimise eest ähvardatakse üks osapool lihtsalt koalitsioonist välja arvata,» seisab Rahvaliidu kirjas.
«Et keegi ei saaks meid tulla hirmutama, et me viskame teid koalitsioonist välja, kui teil on eriarvamus,» selgitas Reiljan eile õhtul Postimehele.
Reformierakondlasest Riigikogu liige, keskkonnakomisjoni esimees Jürgen Ligi nimetas aga Rahvaliidu ettepanekute tulemust risti vastupidiseks.
«Kui keegi tahab paadist lahkuda, siis lahkugu,» sõnas Ligi, «aga lahkudes ei pea veel ilmtingimata tervet paati kummuli lükkama.»
Ligi hinnangul on valitsuse püsimise sidumine iga valitsuspartei suvaga lisapingete allikas, mis süvendab umbusku ja tekitab ebastabiilsust.
Rahvaliit koguneb täna
Postimehe küsimusele, milline valitsus on Eestis võimul kuu aja pärast, vastas Rahvaliidu esimees Villu Reiljan eile õhtul: «Võib-olla see vana valitsus püsib, aga see ei saa püsida põhimõttel, et oluline on kõik muu peale sotsiaalsete probleemide.»
Rahvaliidu saadikurühma juht Jaanus Männik ütles eile, et valitsus jääb püsima ja võtab veel selle aasta jooksul vastu ka kõik tähtsamad seadused, sealhulgas vanemahüvitise seaduse ja riigieelarve.
Rahvaliidu ettepanekud võivad pehmeneda täna, kui koguneb erakonna parlamendifraktsioon koos ministritega. Siis selgub lõplikult, missugused nõudmised paneb parteijuht Reiljan homme Res Publica ja Reformierakonna ette.
Peaministri lähikonda kuuluva allika sõnul on peaminister Juhan Parts öelnud oma meeskonnale, et homsel kohtumisel peab saabuma põhimõtteline lahendus ning et ei tema ega Reformierakonna juht Siim Kallas ei kavatse kõnelusi järgmise nädalani venitada.
Rahvaliidu ettepanekuid
• Otseseid makse alandatakse üksikisiku tulumaksu kaudu (see ei lange järgmisel aastal, kuid 1. jaanuariks 2007 on tulumaksu määr 20%), maksutulude vähenemine kompenseeritakse teiste maksude abil.
• Uuslaene ei rakendata aastas enam kui 3% SKPst.
• Kuna 2004. aastal tulumaks ei alane, siis tekib vaba tulu 900 miljonit krooni.
• Selle eest tõuseb esimese lapse toetus 300 kroonini kuus (kulu 343 miljonit krooni).
• Toimetulekupiir suureneb 500 kroonilt 800 kroonile (kulu 220 miljonit krooni).
• Haridus- ja kultuuritöötajate 12-protsendiline palgatõus (kulu 90 miljonit krooni).
• Riiklik koolitustellimus kõrgkoolidele - 60 miljonit krooni.
• Päästeametile ja kiirabile täiendavalt 25+15 miljonit krooni.
• Avalik-õiguslikule ringhäälingule täiendavalt 20 miljonit krooni.
• Siseministeeriumile täiendavalt 40 miljonit krooni.
• Riik täidab pensionikindlustuse II samba ees võetud kohustuse stabilisatsioonireservi, laenude või muude eelarvetulude arvel.
• Aastatel 2005-2007: õpetajate palk tõuseb vähemalt 12% aastas; haridusinvesteeringud on 800 miljonit krooni aastas (+510 miljonit võrreldes 2004. a); kõrghariduse ja teaduse rahastamise kasv 15% aastas; õppetoetused kõigile riikliku koolitustellimuse raames õppekava 100% täitvatele tudengitele ja kutseõppuritele. Õppetoetuste süsteemi loomine vaestest peredest pärit lastele alates gümnaasiumist; omavalitsuste tulubaasi suurendamine vähemalt 1,5 miljardi krooni võrra aastas; ühinevatele omavalitsustele 300 miljonit krooni aastas.
Rahvaliit tahab lahkudes kogu valitsuse kaasa viia PM
Kuumad uudised | 26 Nov 2003 | EWR
Kuumad uudised
TRENDING
