Eestis toimus Statistikaameti korraldusel ajavahemikul 31.12.2011–31. 03.2012 järjekordne rahvaloendus. Soovijatel oli seekord võimalus ühe kuu jooksul kasutada ka elektroonilist vormi, nn e-loendust, mida usinalt tehtigi – ligi 67% pani end kirja interneti kaudu. Ülejäänuid külastasid rahvaloendajad.
Statistikat
31. mail avaldatud loenduse tulemustest selgub, et Eestis elas 31. märtsi seisuga püsivalt 1,294.236 inimest. Viimase loendusega võrreldes oli rahvastiku arv vähenenud 5,5% võrra. Kuigi Eesti olukord on parem kui teistes Balti riikides (Lätis vähenes elanikkond 13% ja Leedus 14%), pole siin eriti põhjust rahuloluks. Nagu 1. juuni Õhtulehes nenditakse, moodustab Eesti rahvastiku kahanemine nelja Viljandi või viie Kuressaare suuruse linna elanikkonna.
Eestlasena määratles end 68,7%, venelasena 24,8% ja muu rahvusena 4,9% loendatud püsielanikest; 1,5% jättis oma rahvuse määratlemata. Eestis elab 889.770 eestlast, mis on siiski 0,8% võrra rohkem kui 11 aastat tagasi. Muide esimese, 1897. a läbi viidud (üle-venemaalise) rahvaloenduse ajal oli eestlasi 878.701 – nii et peaaegu sama palju kui praegu. Muidugi oli asi palju hullem Põhjasõja järel, kus eestlasi oli hinnanguliselt alles jäänud vaid 300.000. Ja ometi püsime me kõigest hoolimata üle aja – pealegi vaba rahva ja riigina!
(Loe edasi: www.eestielu.ca)
Rahvaloendusest nii ja teisiti
Arvamus
TRENDING
