Statistikat
31. mail avaldatud loenduse tulemustest selgub, et Eestis elas 31. märtsi seisuga püsivalt 1,294.236 inimest. Viimase loendusega võrreldes oli rahvastiku arv vähenenud 5,5% võrra. Kuigi Eesti olukord on parem kui teistes Balti riikides (Lätis vähenes elanikkond 13% ja Leedus 14%), pole siin eriti põhjust rahuloluks. Nagu 1. juuni Õhtulehes nenditakse, moodustab Eesti rahvastiku kahanemine nelja Viljandi või viie Kuressaare suuruse linna elanikkonna.
Eestlasena määratles end 68,7%, venelasena 24,8% ja muu rahvusena 4,9% loendatud püsielanikest; 1,5% jättis oma rahvuse määratlemata. Eestis elab 889.770 eestlast, mis on siiski 0,8% võrra rohkem kui 11 aastat tagasi. Muide esimese, 1897. a läbi viidud (üle-venemaalise) rahvaloenduse ajal oli eestlasi 878.701 – nii et peaaegu sama palju kui praegu. Muidugi oli asi palju hullem Põhjasõja järel, kus eestlasi oli hinnanguliselt alles jäänud vaid 300.000. Ja ometi püsime me kõigest hoolimata üle aja – pealegi vaba rahva ja riigina!
(Loe edasi: www.eestielu.ca)