Igasügisene TEMFEST Eesti Majas, mille korraldab Toronto Eesti Meeskoor, on traditsiooniliselt rahvarohke, täissaali garanteeriv üritus — nii seegi kord, 25. oktoobri õhtul, kus Eesti Maja suur saal täitus pidulistega, kes armastavad meeskoorilaulu ja lõbusat ajaveetmist toredate inimeste seltsis. Nagu kuulda oli, saabus kohale koguni 20% rohkem rahvast kui oli esialgu arvata — aga kõik mahtusid kenasti ja sõbralikult ära ning puudust polnud mitte millestki. Tänavune TEMFEST oli arvult kuues.
Laudkonniti sai pisut vesteldud ja mõtteid vahetatud, kui õige pea astus meeskoori esimees Mihkel Salusoo tervitusega rahva ette, kutsudes lavale lauluvennad — ja läkski lahti mehine laul. Dirigent Charles Kipper tutvustas laulusid, mis rääkisid nii sügisel meeste mõtteid haaravast jahilkäimisest kui ka õrnadest tunnetest, kuni esimene lauluosa läbi sai ning esimees soovitas kõigil külmlaua juurde taldrikut täitma minna, sest ega tühja kõhuga jaksa laulda — ja laulda sai sel õhtul mitte üksnes meeskoor, vaid kogu saalitäis rahvast; neile, kel sõnad polnud peas, abiks laululehed.
Rikkaliku laua eest oli hoolitsenud, nagu ikka, meeskoori naissektsioon. Võib vaid ette kujutada, kui suur töö võib olla mitut sorti salatite hakkimine ja muu maitsva valmistamine mitmesajale inimesele, aga nagu pr. Malle Salusoo ütles, pole see mingi vaev, vaid rõõm, kuna tuluõhtu eesmärk on ju igati tähtis: aidata meeskoori tuleval suvel Eestisse üldlaulupeole minekul.
Õige pea juhtiski Enn Kiilaspea tähelepanu laudadel olevatele laululehtedele, lubades hakatuseks neli ühislaulu, aga kui need hästi lähevad, siis pärast teist samapalju veel. Ning sügisvärvides õhupallidega kaunistatud laval, mille kujunduse oli teinud Ene Migur, võttis kohad sisse meeskoori puhkpilliorkester TEMPO, mille ajalugu läheb aastasse 1956. (Meeste vanust ehk noorust arvesse võttes muidugi mitte päris samas koosseisus!) Mängisid Avo Kittask, Toomas Heinar, Madis Kreem, Enn Kiilaspea ja Paul Kiilaspea, hiljem teise osa ajal liitus grupiga trummidel Raul Langvee.
Varsti kutsuti jällegi lavale terve koor, taas tutvustas laulusid Charles Kipper ning solistideks olid Avo Kittask ja Andres Raudsepp. Eesti keeles kõlav tuntud laul „Sinisel Doonaul“ pakkus veel ka koreograafilise üllatuse: toreda numbriga esinesid Ene Rebane-Billings ja Laas Leivat, pälvides suure aplausi.
Muusikalise osa järel astus tänusõnadega ette Mihkel Salusoo, kiites tublit naissektsiooni toiduvalmistamise eest, koori ja soliste ning kõiki, kes peo korraldusliku küljega ametis olid. Ja muidugi kõiki pidulisi, kes tulid kohale, andes oma panuse, et aidata meeskoori tuleval suvel Eestis toimuvale üldlaulupeole, kuhu on praeguse seisuga valmis minema 40 meest.
Vahepeal sai nautida kohvi ja erakordselt suurel hulgal kooke ja küpsetisi, mille eest olid kandnud hoolt kooriliikmete abikaasad.
Taas asus lavale TEMPO, sai lauldud tuttavaid ja armsaid ühislaule, varsti võttis Allan Liik akordioni ja kutsus kõiki avavalsile. Kui kõlas „Viljandi paadimees“, läksid akordionistid — Allan Liik, Charles Kipper ja Avo Kittask saali rahva keskele. Nagu ikka siinsetel eesti pidudel, minnakse juba esimeste helide kõlades tantsupõrandale, nii seegi kord ja polnud vist hetke, kui põrand oleks olnud tühi, oli siis tegemist mistahes rütmiga looga, valsi või polkaga.
Tantsumuusika eest hoolitses tore bänd: Allan Liik, kes lisaks akordionimängule vedas lauluosa, klaveril tema vend Mihkel Liik (kes saabus TEMFEST-ile otse oma 17. pulma-aastapäevalt) ja trummidel Raul Langvee, kes laulab meeskooris esimest aastat. Võib veel mainida, et kõik kolm meest on viroonused ja koos on esinetud varemgi, kuid üsna palju aastaid tagasi.
Vahepeal toimus loterii loosimine, mida viisid läbi Jüri Laansoo ja Ruho Paluoja, õnnelikke võitjaid ootasid rahalised võidud.
Pidu kestis pikalt ja oli tõesti väga lõbus ja meeleolukas, nagu meeskoori üritused ikka. Palju jõudu tublidele meestele lauluharjutusteks eelolevaks pikaks talveks ning muidugi koori juhtidele, kelle eestvedamisel eesmärgid teoks saavad. Eesti meestelaulu traditsiooni edasiviimine ja siinse eestlaskonna esindamine üldlaulupeol kodumaal on ju nii väärikad sihid, mille nimel töötamine väärib suurt austust ning toetust.
