Ilmastikuolud hoidsid Seedrioru Suviharja korraldajaid viimase hetkeni paraja pinge ja stressi all, sest veel reede õhtul oli Grand River veetase niipalju kõrge ja üle kallaste, et sauna ümber laius paras järv. Aga kõik lahenes siiski hästi, laupäeva hommikuks oli veetase langenud, üleliigsed lombid olid kadunud liivase pinnase sisse ja vihmapilvede asemel olid taevas ilusad valged vatitopid. Isegi tuul oli täpselt paras, puhudes minema kõik häirivad putukad, ilma telke puudutamata. Perfektse ilma tulemusena oli ka kohale tulnud rohkem Suviharjalisi kui paaril viimasel aastal.
Esimese ametliku üritusena toimus võrkpalliturniir, korraldajaks
Allan Luiker. Seekord võttis osa kaheksa meeskonda. Noored võistlesid võrkpalliväljakul, publik elas hoogsalt kaasa. Võitjaks tuli meeskond "Raha pangas” koosseisus
Mati Holmberg-Smith,
Adam Clydesdale,
Henrik Jakobson,
Markus Tralla ja
Ken Dobson, kes finaalis võitis meeskonda “Haamriaeg". Need kes soovisid palli tagumise asemel hoopis aju proovile panna said osa võtta Toronto Eesti Maleklubi esimehe
Jaak Järve poolt korraldatud malesimultaanist. Kellel kõht tühjaks läks sai kehakinnitust rESTOranist.
Suviharja pidulik/ametlik osa algas peale võrkpalliturniiri lõppu. Aktuse teadustajaks oli
Jaanika Kimsto. Aktuse avasõnaks astus mikrofoni taha Seedrioru juhatuse esimees
Jaanus Kimsto, vaimuliku talituse pidas õpetaja
Hannes Aasa. Eesti vabaduse eest võidelnud langenute mälestamiseks võttis sõna Eesti Vabariigi auasepeakonsul
Thomas Heinsoo, kes siis süütas ka võidutule koos Eesti Võitlejate Ühingu esindaja
Thomas Kogeriga.
Meeleoluks luges
Marja-Leena Kiik ette Maria Underi "Mälestus ja tõotus" ning aktuse peakõne pidas
Veiko Parming. Hr. Parming rääkis oma Eesti sõjaväe ajateenistuse kogemustest ning laiemalt võimalustest Eestis, seda just Kanadas üleskasvanud noortele.
Meelelahutuseks laulsid
Kadri Nõmmik-Munroe,
Tiiu Remmel ja
Kairi Taul-Hemingway.
Lõppsõna pidas Seedrioru juhatuse liige
Eric Tiisler, kes rääkis muudatustes Seedriorul, käsilolevatest projektidest ja kutsus ülesse kõiki oma panust andma vastavalt võimalustele ja oskustele.
Pärast ametliku aktuse lõppu oli aega natukene hinge tõmmata ja janu kustuda, siis said lapsed Koldetares filme vaadata ja lauluhuvilised söögisaalis
Enno Õunapuu eesti laule nautida.
Päikese loojudes jagasid just Eestis ajateenistuse lõpetanud ja Kanadasse tagasijõudnud
Sven Wichman ja
Juhan Käärid oma muljeid ja isiklikke kogemusi sõjaväest.
Kui juba päris pimedaks oli läinud, siis sai nautida vägevat
Toomas Aasa poolt korraldatud ilutulestikku ja
Elmo Pint kokkupandud kõrget jaanituld. Tantsuks mängis “The Black Forest Band” ning pidu kestis varaste hommikutundideni välja.
Fotod: Tauno Mölder
