Vastavasisulises pöördumise öeldakse: „Protesteerime Euroopa põhiseaduse lepingu ratifitseerimise vastu Eesti Vabariigi Riigikogus, sest sisuliselt tähendaks ratifitseerimine Eesti nõustumist liitriigi koosseisu kuulumisega koos kõigi sellest tulenevate ohtlike tagajärgedega Eesti riigi ja eesti rahvuse jaoks.
Euroopa põhiseaduse lepingu ratifitseerimine ja hilisem võimalik jõustumine tähendaks Eesti riigi suveräänsuse täielikku kadu, omariikluse lõppu ja sellest tulenevat võimetust tagada eesti rahvuse kestmine läbi aegade — niikaua kui kestavad paljud teised rahvused. EV põhiseaduse preambulast tulenev nõue — Eesti riik peab tagama eesti rahvuse ja kultuuri säilimise läbi aegade — on aga põhiseaduse üldtunnustatud ja tähtsaim aluspõhimõte, samal ajal ka suveräänse Eesti riigi eksisteerimise peamine mõte.
Et Euroopa põhiseadus muudaks Euroopa Liidu liitriigiks, on tunnistanud ka Euroopa põhiseaduse lepingu peakoostaja, Euroopa Konvendi president Valery Gisgard d'Estaing, samuti Belgia peaminister Guy Verhofstadt, Tshehhi Vabariigi president Vaclav Klaus, Saksa LV Euroopa asjade minister Hans Martin Bury ning Eesti Riigikogu põhiseaduskomisjoni aseesimees Evelyn Sepp.
Eesti Vabariigi (EV) põhiseaduse § 1 kohaselt — seni kuni § 1 ei ole põhiseaduslikus korras rahvahääletuse teel tühistatud — ei või Eesti Vabariiki muuta liiduvabariigiks, mistõttu on Euroopa Liitu liitriigiks muutva Euroopa põhiseaduse jõustamine Eestis EV põhiseaduse vastane. Seega oleks EV Valitsuse ja Riigikogu vastav tegevus meie hinnangul käsitletav riigipöördekatsena.
Kutsume üles Eesti Vabariigi Riigikogu mitte ratifitseerima Euroopa põhiseaduse lepingut, tulevast Euroopa põhiseadust.“
Kodanikuliikumise kodulehel http://www.hot.ee/elpsratifits... on võimalik anda allkiri selle põhiseaduse ratifitseerimise vastu — kirjutada alla protestile. Allkirjad antakse riigikogule üle 9. mail peetaval miitingul.
2. mai Eesti Televisiooni saates „Foorum“ esitatud küsimusele, kas Eesti peaks põhiseadusleppe heaks kiitma, vastas 1560 helistajast 80,1% „ei“ ja vaid 19,9% „jaa“.
Eesti press teatas neljapäeval, et kõik kuus parlamendierakonda on saavutanud kokkuleppe hääletada 9. mail Euroopa põhiseaduslepingu ratifitseerimise poolt. Põhiseadusliku lepingu riigikogus ratifitseerimiseks on tarvis lihthäälteenamust – ratifitseerimise poolt peab olema rohkem riigikogu liikmeid kui selle vastu, kui palju rahvasaadikuid hääletusest osa võtab, ei ole hääletuse puhul oluline.