„Prognoos näitab, et Eestis elab aastal 2085 ligi 1,2 miljonit inimest. Rahvaarv väheneb võrreldes tänasega 167 000 inimese võrra. Seda on rohkem kui Tartu maakonnas elanikke kokku,“ ütles statistikaameti rahvastiku- ja haridusstatistika tiimijuht Terje Trasberg.
Analüütik selgitas, et rahvaarvu kahanemist põhjustavad peamiselt madal sündimus ja vananev rahvastik. „Viimased aastad on meie sündide arv olnud madal. Ka loomulik iive on riigi taasiseseisvumisest alates olnud negatiivne, kokku üle 100 000 inimese võrra. See kõik annab alust prognoosida, et sünnitusealiste naiste arv jätkab vähenemist ka tulevikus,“ ütles ta.
See on ka suuresti põhjus, miks prognoositava perioodi alguses on rahvaarvu langus aeglasem, kuid seejärel mõnevõrra kiireneb. Võrreldes praeguse rahvastikuga hindab prognoos aastaks 2030 rahvastiku vähenemist 1,4% võrra, aastaks 2050 4,1% võrra ning aastaks 2085 12,1% võrra.
Sisse rändab 4000 inimest rohkem kui välja
Võrreldes varasemate prognoosidega on nüüd prognoositav rahvaarv mõnevõrra suurem. „Seda eelkõige sellepärast, et viimasel viiel aastal on sisseränne Eestisse, ka ilma sõjapõgeniketa, olnud oluliselt suurem kui väljaränne,“ selgitas Trasberg.
Kui 2019. aasta prognoosis hinnati rändesaldoks 1500 inimest aastas, siis uues rahvastikuprognoosis hinnatakse, et sisse rändab igal aastal umbes 4000 inimest rohkem kui välja.
Loomulik iive jääb negatiivseks
Prognoosis eeldatakse, et sündimus taastub küll hetkelisest madalseisust, kuid jääb siiski märgatavalt alla taastetasemele, mis tähendab, et ühe naise kohta sünnib keskmiselt alla kahe lapse. Samuti jääb sündimus alla ka eelmiste prognooside hinnangutele.
Hetkel on oodatav eluiga meestel 74,5 ja naistel 83,1 eluaastat. Need näitajad on kasvutrendis ning prognoosi kohaselt on meeste oodatav eluiga 2085. aastaks 85,3 ja naistel 90,9 eluaastat.
Tööealiste osakaal rahvastikust langeb
Madal sündimus, kasvav oodatav eluiga ning sisseränne mõjutavad Eesti elanike vanuselist koosseisu. Trasberg selgitas, et praegu moodustavad alla 20-aastased rahvastikust 21,6%, tööealised ehk 20–64-aastased 57,9% ning 65-aastased ja vanemad 20,5%.
Prognoosi hinnangul langeb tööealiste osakaal rahvastikust 2050. aastaks 54,6% juurde ning prognoositava perioodi lõpuks ehk 2085. aastaks moodustab tööealine rahvastik elanikkonnast alla poole, täpsemalt 49,2%.
Kokku koostati seitse stsenaariumit
Rahvastikuprognoose koostatakse vastavalt demograafilistele trendidele. „Arvesse võetakse nii laste arvu kui ka sünnitajate vanust, suremust eri vanuserühmades, rändava rahvastiku vanusejaotust ning seda, kuidas kõik need tegurid ajas muutuda võivad,“ ütles analüütik.
Prognoosi samade trendide järgi automaatselt ise pikendada ei maksa, sest tulevik on alati ettearvamatu. Samuti ei tee prognoos ennustusi Ukrainas toimuva sõja arengute kohta. „Isegi stabiilses kulgemises on alati alternatiivseid võimalusi,“ selgitas Trasberg, miks koostatakse rahvastikuprognoosile alati mitmeid stsenaariume.
Tuleviku rahvaarvu on oluline hinnata
Sotsiaalministeeriumi analüüsi ja statistika osakonnajuhataja Hede Sinisaar ütles, et rahvastiku vanuselise koosseisu muutused on oluliseks sisendiks riigi poolt pakutavate teenuste kujundamisel.
„Vananeva rahvastikuga ühiskonnas on väga oluline jälgida ja hinnata, millised on demograafilised suundumused. Rahvastikuprognoosi koostamisel lähtutakse tuleviku trendide kujundamisel mineviku andmetest ja suundumistest. Praegused tegurid annavad meile läbi arvutusmudelite ette piirid, mille vahel tõenäoliselt rahvastik lähimas tulevikus muutub,“ sõnas ta.