Erinevad riigi infosüsteemid tegid eelmisel aastal rahvastikuregistrisse kokku 42,1 miljonit päringut Eesti riigi kodanike ja siin elavate välismaalaste andmete kohta. Vahepeal hüppeliselt kasvanud päringute maht on viimastel aastatel stabiliseerunud, aasta varem oli sarnaseid päringuid 43 miljonit.
„5-6 aastat tagasi käis hoogne e-riigi ehitamine, tehti väga palju uusi teenuseid nii kodanikele kui asutustele ja seetõttu oli toona ka päringute arvu kasv väga kiire. Viimastel aastatel on pigem tegeletud olemasolevate teenuste kvaliteedi parandamisega ja uusi asju nii palju enam ei tehta,“ selgitas regionaalminister Siim Kiisler päringute mahu stabiliseerumist viimase 2-3 aasta jooksul.
Suurimad rahvastikuregistrisse päringute tegijad olid möödunud aastal Politsei- ja Piirivalveamet, Eesti E-tervise Sihtasutus (e-tervis), notarid, kohtud, kohalikud omavalitsused ja maavalitsused ning nende asutuste hallatavad infosüsteemid.
Rahvastikuregistrisse tehtud päringute arvu aastate lõikes: https://www.siseministeerium.e...
Rahvastikuregister on Eesti riigi põhiregister, mis sisaldab Eesti kodanike ja Eestis elavate välismaalaste peamisi isikuandmeid. Registrit hallatakse ja arendatakse regionaalministri valitsemisalas. Rahvastikuregistri andmeid kasutatakse riigile ja kohalikule omavalitsuse asutustele ning füüsilistele ja juriidilistele isikutele pandud avalike ülesannete täitmiseks ning ka õigustatud huvi korral. Enda kohta registris olevaid andmeid saab iga inimene vaadata eesti.ee keskkonnas. Lisainfot rahvastikuregistri kohta leiab siseministeeriumi kodulehelt https://www.siseministeerium.e....