Whistler, Kanada
• „Rahvuskaaslaste programm 2014–2020“ on jätkuks kahele eelnevale programmile: „Rahvuskaaslaste programm 2009–2013“ ja „Rahvuskaaslaste programm 2004-2008“.
Programmi eesmärk on toetada välismaal elavaid rahvuskaaslasi ning nende organisatsioone (vt Haridus- ja Teadusministeerumi kodulehekülge):
https://www.hm.ee/sites/defaul... ja https://www.hm.ee/et/tegevused...
• Programm kinnitati valitsuse poolt 30. jaanuaril 2014. a. Seda rahastatakse Haridus- ja Teadusministeeriumi (edaspidi HTM) ja Kultuuriministeeriumi (edaspidi KuM) eelarvete kaudu, Välisministeerium (edaspidi VM) panustab programmi elluviimisse oma põhitegevuste kaudu.
• Programmi elluviimist juhib 9-liikmeline programmi nõukogu järgmises koosseisus:
Madis Lepajõe – programmi nõukogu esimees, Haridus- ja Teadusministeerium;
Anne-Ly Reimaa – Kultuuriministeerium;
Madis Järv – Kultuuriministeerium;
Piret Kärtner – Haridus- ja Teadusministeerium;
Andero Adamson – Haridus- ja Teadusministeerium;
Priit Pirsko – Rahvusarhiiv;
Aho Rebas – Ülemaailmne Eesti Kesknõukogu;
Birgit Lüüs – Siseministeerium.
• Programm koosneb neljast meetmest: 1) välismaa koolides eesti keele ja eesti keeles õpetamise ning väliseestlaste Eestis õppimise toetamine; 2) välismaal eesti kultuuri säilitamise ja eestlaste ühtekuuluvustunde kujundamise toetamine; 3) väliseesti kultuuripärandi kogumise, säilitamise ja kättesaadavaks tegemise toetamine; 4) väliseestlaste Eestisse tagasipöördumise soodustamine.
• Programmi kavandatud eelarve perioodil 2014-2017 on 753 004 eurot aastas, sellest 457 000 eurot aastas kulub haridustegevustele.
• Haridus ja eesti keele õpetus on programmi prioriteet, sest emakeeleoskus on üks võtme-eeldusi Eestisse tagasipöördumisel, õpingute jätkamisel Eesti haridussüsteemis ning eesti kultuuriruumis tegutsemisel.
• Lisaks haridusele on programmi valdkondadeks kultuur (väliseesti kultuuriühingute toetamine, Eesti kultuurikollektiivide lähetamine väliseesti üritustele), arhiivindus (väliseesti kultuuripärandi kogumine, korrastamine, säilitamine ja kättesaadavaks tegemine) ning tagasipöördumine (rahvuskaaslaste Eestisse tagasipöördumise soodustamine tagasipöördumistoetuste, koolituste ning nõustamise kaudu).
• Arvestades, et väliseestlaskond on noorenenud ja nooreneb veelgi, pööratakse programmis enam tähelepanu uuema väljarände esindajatele, toetades nii uute eesti koolide loomist kui ka innustades nooremaid inimesi osalema väliseesti kultuuri- ja seltsitegevuses ning väliseesti kultuuripärandi uurimisel.
• Programmi haridusvaldkonnas on alaliste õpetajate kõrval kavas lähetada väliseesti koolidesse Eestist lühiajalisi praktikante. Jätkub õpetuskohtade rahastamine rahvuskaaslaste programmi haridusprojektide konkursi kaudu ja laste keelelaagrite ning välismaal töötavate eesti keele õpetajate täienduskoolituste korraldamine. Jätkub ka õpetuskeskuste varustamine eestikeelsete õppematerjalidega, väliskeelepäevade korraldamine ning rahvuskaaslaste stipendiumiprogrammi elluviimine, mille eesmärgiks on toetada väliseesti noorte õpingute jätkamist Eesti kõrg- ja kutseharidussüsteemis. Alates 2014. aastast pakutakse erialaõpingute kõrval stipendiume ka ainult eesti keele õppimiseks 1-aastastel intensiivkursustel.
• Eesti keele õppimisvõimaluste laiendamiseks on alustatud ning jätkatud e-õppematerjalide loomist. Valminud on eesti keele algtaseme (0-A2) 16 peatükist koosnev e-kursus „Keeleklikk“, mis on saadaval nii vene kui ka inglise keele (ingliskeelse kursuse viimased 4 peatükki avatakse juunis 2014) baasil. Kursus on kõigile tasuta kasutatav aadressil www.keeleklikk.ee;
• Kultuurivaldkonnas kasutatakse väliseesti kultuuriüritusi laiemalt Eesti identiteedi tugevdamiseks, kultuuriekspordiks ja Eesti tutvustamiseks väliseestlaste asukohariikides, kaasates sellesse ka väljaspool Eestit töötavaid eesti keele ja kultuuri õpetajaid ning lektoreid.
• Arhiivinduses pööratakse enam tähelepanu audiovisuaalse arhiiviainese kogumisele, kirjeldamisele, korrastamisele ja sellele juurdepääsu tagamisele. Nooremas eas väliseestlaste kaasamiseks ja praegu tekkiva pärandi talletamiseks kasutatakse uudseid veebipõhiseid lahendusi ja sotsiaalmeediat — nt mäluasutuste vahel levivat ja üha enam rakendatavat kasutajate kaasamist (crowdsourcing) vajalike tööde tegemisel.
• Eestisse naasmisel rakendatakse lähitulevikus nende eestlastest tagasipöördujate puhul, kes ei oska piisaval määral eesti keelt ja kes on sündinud võõrsil või seal kaua elanud, kohanemisprogrammi (väljatöötamisel), mille eesmärgiks on tagasipöördujate aitamine Eestisse kolimisel, kohanemisraskuste ületamisel ja ühiskonda lõimumisel.
• Programmi toetusel tähistatakse 2018. aastal Eesti Vabariigi 100. juubelit ka väliseesti kogukondades.
Vajalikud viited
• Haridusprojektide konkursse korraldavad Eesti Instituut ja SA Archimedes www.ekkm.estinst.ee/sisu/haridusprojektid/
Toetust võivad taotleda eesti keelt ja kultuurilugu õpetavad juriidilised isikud. Konkursile oodatakse projekte, mille eesmärk on: • eesti keele ja kultuuri (õpetuse) arendamine väliseesti kogukonnas; • laste- ning keelelaagrite korraldamine asukohamaades; • õpetajate täienduskoolitus ja metoodiline abi; õppereiside korraldamine Eestis; • logopeediline nõustamine.
Eesti instituudi veebilehel:
Õppevara tellimiskeskkond: http://ekkm.estinst.ee/sisu/op...
http://ekkm.estinst.ee/sisu/in...
http://ekkm.estinst.ee/sisu/al...
http://ekkm.estinst.ee/uudised...
Eesti keele õpetamist välismaal ja õpetajate täiendkoolitusi korraldab Eesti Instituut katrin.maiste@estinst.ee,anu.kippasto@estinst.ee ).
Uudised ja eesti keelt õpetavate koolide nimekiri www.ekkm.estinst.ee
Entsüklopeediad: Eesti Instituudi koostatud Estonica: http://www.estonica.org/et/
Eesti Instituut haldab http://kultuur.info/ portaali, kus on kajastatud nii Eestis kui välismaal toimuvad Eesti kultuurisündmused, lisaks on sealt leitav alamleht http://kultuur.info/teejuht/, kust leiatavad ülevaated Eesti kultuuripoliitikast, erinevatest kultuurivaldkondadest ning kultuuriasutuste kontaktid.
• Stipendiumid (SA Archimedes)
http://archimedes.ee/stipendiumid/rahvuskaaslased/
Rahvuskaaslaste programmi tasemeõppe stipendiumi eesmärk on toetada väliseesti noorte õpinguid Eesti avalik-õiguslikes ülikoolides, riiklikes rakenduskõrgkoolides ja kutseõppeasutustes. Programmi raames toetatakse õpinguid eestikeelse õppekavaga erialadel. Valituks osutunud stipendiaatidel tuleb enne õpingute algust sooritada eesti keele eksam. Võimalik saada ka eesti keele intensiivõpet. Stipendiumi raames makstakse elamis- ja sõidutoetust ning kaetakse vajadusel üliõpilase õppekoha maksumus, tervisekindlustus ja elamisloa riigilõiv.
Rahvuskaaslaste programmi keeleõppe stipendiumi eesmärk on toetada noorte väliseestlaste eesti keele üheaastaseid õpinguid Tartu Ülikoolis.
Rahvuskaaslaste programmi lastelaagrites osalemise stipendiumi eesmärk on anda väliseesti lastele võimalus viibida ühe suve jooksul Eestis lastelaagris.
• Noorte keele- ja kultuurilaagrid (korraldab Integratsiooni ja Migratsiooni SA, edaspidi MISA)
http://www.meis.ee/
Laagrid on mõeldud väljaspool Eestit elavatele 13-18 aastastele Eesti juurtega noortele. Laagrite eesmärk on võimaldada Eesti päritolu ning teistes riikides elavatele noortele suhelda laagrikeskkonnas eestlastest eakaaslastega ja õppida seeläbi eesti keelt, osaleda ekskursioonidel, sportida ning tutvuda Eesti vaatamisväärsuste ja kultuuriga.
Esitatud taotluste hulgast teeb MISA valiku, lähtudes noore keeleoskusest, motivatsioonist, vanusest, asukohamaast, väljaspool Eestit elamise ajast, laagris eelnevalt viibitud kordade arvust ja sõidukulude suurusest.
Laagri läbiviimist toetavad Kultuuriministeerium ning Haridus- ja Teadusministeerium. Väliseesti noorte keele- ja kultuurilaagrid toimuvad MISA toel juba alates 2000. aastast.
• Kultuuriministeerium toetab rahvuskaaslaste kultuuriühingute projekte ja Eesti kultuuriüritusi välismaal
http://www.kul.ee/et/valiseesti-kultuuriuhingute-toetusprogramm
Taotlusvooru eesmärk on aidata kaasa eesti keele ja kultuuri säilimisele väliseesti kogukondades, toetada väliseestlaste osalust Eesti kultuuri suurüritustel ja koolitustel Eestis ning kontakte ja infovahetust ida ja lääne diasporaa esindajate ning Eesti vahel; toetada väliseesti kultuuriühingute ürituste korraldamist, väliseesti koori- ja tantsujuhtide täiendusõpet. Uus taotlusvoor avatakse 2015.aasta novembris.
2015.aastal toetati mitmeid koorilaulu-projekte. Näiteks sai mittetulundusühing Arteesia A.s.b.l taotlusvoorust 3000 eurot koorilaulutraditsiooni hoidmiseks Euroopa eesti kogukondades ja Euroopa Eestlaste Koori tegevuse arendamiseks. Eesti Meestelaulu Seltsile eraldati toetust seltsi meeskoori USA Kesk-Lääne Noortekogu ja Idaranniku Eesti päevadel osalemiseks. Stockholmi Eesti Segakoor sai toetust Eesti rahvakultuuri ringreisiks Rootsis jne.
http://www.kul.ee/et/eesti-kultuur-maailmas-0
Toetuse eesmärk on eesti kultuuri rahvusvahelistumine, kultuuri kaudu Eesti tutvustamine maailmas ja võimaluste loomine Eesti loovisikutele, kultuurikollektiividele ja loomeettevõtjatele rahvusvahelisele areenile jõudmiseks, toetatakse väliseesti seltside ja ühingute poolt korraldatavaid professionaalseid kõrgtasemelisi ulatuslikke kultuuriprojekte. Taotlusvoorud kuulutatakse välja 4 korda aastas.
2015.aastal sai toetust Tartu Uus Teater esinemisteks Inglismaal ja Šotimaal, teater „Varius“ Eduard Vilde 150. sünniaastapäevale pühendatud etenduse jaoks Göteborgis ning Tallinna Linnateater ülesastumiseks Brüsselis. MTÜd Tantsutare ja Loovlend ning Saaremaa Meeskoor said toetust, et osaleda 5.-9. augustil 2015 toimuvatel Lääneranniku Eesti Päevadel Kanadas. Toetust sai ka noorte segakoor Vox Populi, et anda kontserte New Yorgis ja Washingtonis kavaga, mis on pühendatud Veljo Tormise 85. sünnipäevale. Ääsmäe Kultuuri ja Spordi Sihtasutus sai toetust osalemaks XXXII Lääneranniku Eesti päevadel Kanadas Whistleris 5.-9. august 2015. Tartu College sai toetust EstDocs Filmifestivali korraldamiseks Torontos Kanadas.
* Arhiiviprojektide konkursse korraldab Rahvusarhiiv
http://www.ra.ee/et/rahvuskaaslaste-programm/
Arhiiviprojektide konkurss on suunatud väliseesti vaimse ja ainelise kultuuripärandi kogumisele, säilitamisele, kättesaadavaks tegemisele ja uurimisele. See hõlmab nii suulist kui ka esemelist pärandit, sh rahvaluulet, elulugusid ja mälestusi, muusikalist traditsiooni, dokumente, fotosid, auviseid, trükiseid, kunstiteoseid jm.
2015.aastal toetati 45 arhiiviprojekti.
* Tagasipöördumistoetusi korraldab Intergatsiooni- ja Migratsiooni SA
http://www.meis.ee/tagasirande-toetamine
Tagasipöördumistoetust saab taotleda Eesti kodakondsusesse kuuluv või Eesti elamisluba omav etniline eestlane, kes on Eestist emigreerunud üldjuhul vähemalt 10 aasta eest või sündinud välisriigis ja vajab Eestisse tagasi pöördumiseks oma majandusliku ja sotsiaalse seisundi tõttu toetust.
Tagasipöördumistoetust võib taotleda kohe pärast sissekannet Eesti rahvastikuregistrisse, kuid mitte hiljem kui 6 kuud pärast tegelikku tagasi pöördumist Eestisse.
Eesti kultuuripoliitikast
Kultuuriministeerium koos oma asutustega töötab eesti rahvusliku identiteedi säilimise ja elujõulise kultuuriruumi tagamise nimel.
Kultuuripoliitika lähtub Eesti Vabariigi põhiseaduslikust sihist tagada eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimine läbi aegade.
Kultuuripoliitika eesmärgiks on kujundada loovust väärtustav ühiskond, hoides ja edendades eesti rahvuslikku identiteeti, uurides, talletades ja kandes edasi kultuurimälu ja luues soodsad tingimused elujõulise, avatud ning mitmekesise kultuuriruumi arenguks ja kultuuris osalemiseks.
21. novembril 2013 kiitis Vabariigi Valitsus heaks kultuuripoliitika põhialuste dokumendi, mis annab suunised Eesti kultuuri arendamiseks aastatel 2014–2020 ja on jätk 1998. aastal Riigikogus vastu võetud Eesti riigi kultuuripoliitika põhialustele. Kultuuripoliitika põhialustes väärtustatakse muuhulgas ka Eestist eemal elavate eestlaste kultuuritegevuste ja identiteedi hoidmisega seotud püüdlusi ning peetakse oluliseks toetada nende sidemeid kodumaaga. Dokument on kättesaadav aadressil: http://www.kul.ee/et/tegevused...
Kultuuripoliitika arengusuunad kajastuvad ka Kultuuriministeeriumi arengukavas 2016-2019: http://www.kul.ee/et/organisat...
Kultuuriministeerium on korraldanud kultuurivaldkonna teema-aastaid alates aastast 2000, kui tähistati Eesti raamatu aastat. Teema-aastate eesmärk on tuua igal aastal tähelepanu keskmesse üks kultuurivaldkond või -teema. Toimunud on näiteks kunstiaasta, Eesti Teatri Aasta, muuseumiaasta, lugemisaasta, Eesti filmi aasta, kultuuripärandi aasta. 2015 on muusika-aasta, 2016 merekultuuri- ja 2017 laste- ja noortekultuuri aasta. Merekultuuriaasta on pühendatud merega seotud tavadele ja kommetele, mere ääres ja merega koos elamise kunstile. Laste- ja noortekultuuriaasta toob tähelepanu keskmesse nii noore publiku kui noore looja, kultuurielu järelkasvu. 2018. aasta sündmused on seotud Eesti Vabariigi juubeliaasta tähistamisega, 2019. aasta jooksul on aga tähelepanu all UNESCO vaimse kultuuripärandi nimistusse kantud laulu- ja tantsupidude traditsioon, sest esimesest üldlaulupeost möödub siis 150 aastat. 2020. aasta pühendatakse digikultuurile.
Kultuuriatašeed välissaatkondade juures (vt: http://www.kul.ee/et/kontakt) :
o Belgias (sh ELi juures) – Eike Eller
o Prantsusmaal (sh UNESCO juures) – Rea Rannu-Ideon
o Saksamaal – Harry Liivrand
o Soomes – Liisa Ojaveer
o Suurbritannias – Kersti Kirs
o USA (New-York) – Kristi Roosmaa-Tootell (kultuurireferent)
o Venemaal – Dmitri Mironov
Tulekul
Eesti ansambel „Svajata Vatra“ esineb "Bloor West Village Toronto Ukrainian Festivalil" 2015.a. septembri teises pooles. Sõitu toetab Kultuuriministeerium.
Tulevikulootus, viiuldaja ning laulja Maarja Nuut on kutsutud kontserdireisile 15. septembrist 11. oktoobrini, ringreis hõlmab lisaks Kanadale ka USAd.
Eesti Arhitektuurimuuseum alustab kultuuriministeeriumi toel uurimisprojekti Kanadas tegutsenud eestlastest arhitektide loomingust. Projekt sünnib koostöös Torontos asuva Välis-Eesti Muuseumiga (VEMU).
Klaaspärlimängu orkester, kes on viimasel ajal vallutanud paljud Euroopa, Lõuna-Ameerika, Iisraeli ning Iraagi lavad, kavandab ringreisi Kanadasse 2017. aasta teises pooles.
Eesti Kunstimuuseumil on kavandamisel ulatuslik koostöö Kanada partneritega, läbirääkimiste teemaks Konrad Mägi ülevaatenäituse korraldamine.
Ülevaate koostas Anne-Ly Reimaa
Tallinnas, 31.07.2015