Kanada Statistikaamet avalikustas hiljuti andmed rahvuskeelte kõnelemise kohta Torontos 2001.a. toimunud rahvaloenduse andmete põhjal. Selgub, et teatud rahvuskeelte kõnelemise (valdamise) osakaal on viimastel aastatel märgatavalt langenud ja ilmselt veelgi langemas.
14. detsembri Toronto Star'is avaldatud statistika peaks ka meid kui eestlasi panema eriti sellele probleemile mõtlema.
Üldiseks tendentsiks näib olevat, et rahvuskeelte osakaal langeb sedamööda, kuidas inglise keel murrab endale teed.
Uurimus kinnitab meilegi hästituntud-teatud tõdemust, et uued immigandid annavad oma otsestele järglastele harilikult edasi hea emakeele oskuse. Nende lapsed oskavad ja kasutavad vanematega suheldes peamiselt emakeelt. Kuid kolmas generatsioon, immigrantide lapselapsed nimetavad ja kasutavad oma esimese keelena juba inglise keelt.
Pärast II maailmasõda saabus Torontosse arvukalt entusiastlikke immigrante Euroopa erinevatest riikidest, kes „puhusid lõkkele Kanada majanduse“. Kuid lisaks sellele hoidsid nad sama entusiastlikult alles ka oma keelt, kultuuri ja kombeid. Nüüd, 50 aastat hiljem, nimetavad nende lapselapsed oma esimeseks keeleks aga inglise keelt.
Ja veel üks tähelepanuväärne tendents — proportsionaalselt euroopa keeli kõneleva elanikkonna kahanemisega Torontos ja uue immigratsioonilaine saabumisega Aasiast on hiina keel tõuganud teiselt kohalt itaalia keele.
Allpool mõningaid statistilisi andmeid. Torontos elas loenduse põhjal 4,682.897 inimest.
Kui 1996. aastal kõneles sellest rahvahulgast eesti keelt 5800 inimest, siis 2001.a. veel 4690 inimest (vähenemine 19%). Kõige drastilisem emakeele rääkijate kahanemine on toimunud islandlaste hulgas (-30%), kuid selle keele rääkijate arv on nagunii väike — 1996.a. 150 ja 2001.a. 105 inimest.
Kindlasti huvitab meid ka lähemate naabrite, soomlaste ja teiste baltlaste olukord.
1996. a. rääkis emakeelt 5155 soomlast, 2001.a. aga 3870 (-25%). Lätlaste olukord on pisut parem nii eestlaste kui soomlaste omast: 1996.a. kõneles läti keelt 4910 torontolast; 2001.a. 4215 (-14%). Leedukate olukord on veelgi parem — 1996. a. kõneles siin leedu keelt 4400 inimest ja 2001.a. 4240, mis teeb vähenemiseks kõigest 4%.
Kõige agaramad keelesäilitajad on olnud hollandi ja heebrea keelt kõnelevad Toronto elanikud (vähenemine mõlema keele osas vaid 3%). (TS/EE)
Rahvuskeelte olukorrast Torontos (8)
Eestlased Kanadas | 21 Jan 2003 | EWR
Viimased kommentaarid
Kommentaarid on kirjutatud EWR lugejate poolt. Nende sisu ei pruugi ühtida EWR toimetuse seisukohtadega.
Jõekääru oleks küll hea koht. Seal on meid juba palju. Paljud nooremad inimesed teevad ka nüüd kodus tööd arvutiga ja käivad linnas ainult kord nädalas. Niisugusel oleks see ideaalne koht.
Teine koht kus saaks niisuguse küla teha on Põhja Ontarios. Seal on paljud kohad kus maa on tõesti odav ja saaks osta seda hästi palju odava hinna eest. Kui osta küllalt palju maad mõnes vallas (townshipis) saaks võtta selle valitsuse üle ja teha eesti keelest ametliku keele. Mitmed talumehed on kolinud põhja poole pärast kui nad on lõuna Ontariost lahkunud sest kellel on siin 100 aakrit saab seal selle raha eest osta 1000 aakrit. Võiksime teha sinna eestlaste põllumajanduse piirkonna just nagu ukrainlaste piirkonnad lääne Kanadas. Eestlased kes elavad linnades võiksid ka aidata ja saaksid seal käia suve ajal puhkamas. Võiksime teha nagu juudid kellel on kibutzid. Mõned saaksid seal elada ja teha talutööd. Teised saaksid toetada majanduslikult. Noored saaksid käia seal suvel, olla looduse ja värske õhu käes ja harjutada eesti keelt.
Logistilisi probleeme võib olla küll aga ärge unustage et meie rahvas on see sama kes võitles punaarmee vastu kui oli 1 saja vastu ja võitis Eestile vabaduse.
Varsti kavatsen teha kodulehekülje või Yahoo grupi kus saaks seda põhjalikumalt arutada.
Teine koht kus saaks niisuguse küla teha on Põhja Ontarios. Seal on paljud kohad kus maa on tõesti odav ja saaks osta seda hästi palju odava hinna eest. Kui osta küllalt palju maad mõnes vallas (townshipis) saaks võtta selle valitsuse üle ja teha eesti keelest ametliku keele. Mitmed talumehed on kolinud põhja poole pärast kui nad on lõuna Ontariost lahkunud sest kellel on siin 100 aakrit saab seal selle raha eest osta 1000 aakrit. Võiksime teha sinna eestlaste põllumajanduse piirkonna just nagu ukrainlaste piirkonnad lääne Kanadas. Eestlased kes elavad linnades võiksid ka aidata ja saaksid seal käia suve ajal puhkamas. Võiksime teha nagu juudid kellel on kibutzid. Mõned saaksid seal elada ja teha talutööd. Teised saaksid toetada majanduslikult. Noored saaksid käia seal suvel, olla looduse ja värske õhu käes ja harjutada eesti keelt.
Logistilisi probleeme võib olla küll aga ärge unustage et meie rahvas on see sama kes võitles punaarmee vastu kui oli 1 saja vastu ja võitis Eestile vabaduse.
Varsti kavatsen teha kodulehekülje või Yahoo grupi kus saaks seda põhjalikumalt arutada.
Peter,
Sa oled mitmel korral kirjutanud sinu mõttest, et peaks Eesti Küla asutama. Kus oleks selle jaoks õige koht? Jõekääru - minu meelest, aga noored, töölkäijad, ei taha nii kaugelt tööle sõita. (olgugi, et Jõekäärul juba elab peresi, kes sõidavad Torontosse j.m., tööle)
Lastesõime (daycare) mõtet on aastaid ja aastaid arutatud ja uuritud, aga meie elame nii laiali, et see lihtsalt ei ole praktiline. Keegi ei hakka Mississaugast, Markhamist või Ajaxist viima oma lapsi Eesti majja enne tööleminekut.
Mõtted on head, aga kahjuks logistiliselt ebapraktilised.
Sa oled mitmel korral kirjutanud sinu mõttest, et peaks Eesti Küla asutama. Kus oleks selle jaoks õige koht? Jõekääru - minu meelest, aga noored, töölkäijad, ei taha nii kaugelt tööle sõita. (olgugi, et Jõekäärul juba elab peresi, kes sõidavad Torontosse j.m., tööle)
Lastesõime (daycare) mõtet on aastaid ja aastaid arutatud ja uuritud, aga meie elame nii laiali, et see lihtsalt ei ole praktiline. Keegi ei hakka Mississaugast, Markhamist või Ajaxist viima oma lapsi Eesti majja enne tööleminekut.
Mõtted on head, aga kahjuks logistiliselt ebapraktilised.
Ma ei ole nii pessimistlik kui teie. Meie keel on juba kestnud siin pool aastasajandit ja isiklikult tunnen noori kes on siin sündinud, kolmas põlvkond ja räägivad head eesti keelt. See on ju suur saavutus kui arvestada kui laiali oleme siin pillatud ja et meie lapsed peavad saama hariduse võõras keeles.
Ma arvan ka et meie olukord ei ole kunagi olnud nii hea. Inglise kanadalased lähevad iga aastaga nõrgemaks. Ma ei saa aru miks keegi tahaks assimileeruda niisuguse väljasuramas rahvaga. Meie oleme ka üks rikkam rahvusgrupp siin Kanadas, teeme nii palju paremini kui inglased et võiks ainult majanduslikudel põhjustel hoida meie keelt ja kultuuri elus. Nüüd et Eesti on vaba võiksime saada sealt ka toetust. See oleks nende huvides kui on eesti keelt rääkivaid inimesi teistes riikides ja nad saaksid meid toetada just nagu Inglismaa ja Prantsusmaa on teinud nende keele rääkiatega teistes riikides. Internet on meile ka suureks abiks sest nüüd meil on pidev side Eestiga mida vanasti ei olnud. Varsti saame ka kindlasti vaadata Eesti televisioon 24 tundi päevas internetiga.
Ma arvan ka et meie olukord ei ole kunagi olnud nii hea. Inglise kanadalased lähevad iga aastaga nõrgemaks. Ma ei saa aru miks keegi tahaks assimileeruda niisuguse väljasuramas rahvaga. Meie oleme ka üks rikkam rahvusgrupp siin Kanadas, teeme nii palju paremini kui inglased et võiks ainult majanduslikudel põhjustel hoida meie keelt ja kultuuri elus. Nüüd et Eesti on vaba võiksime saada sealt ka toetust. See oleks nende huvides kui on eesti keelt rääkivaid inimesi teistes riikides ja nad saaksid meid toetada just nagu Inglismaa ja Prantsusmaa on teinud nende keele rääkiatega teistes riikides. Internet on meile ka suureks abiks sest nüüd meil on pidev side Eestiga mida vanasti ei olnud. Varsti saame ka kindlasti vaadata Eesti televisioon 24 tundi päevas internetiga.
Eestlased Kanadas
TRENDING
