Olev Träss on Kanada eestlaskonnas tuntud, kui kogukondlike projektide eestvedaja ja rahvuslane. Keemiateadlasena on ta püüdnud anda nõu ka Eesti majandus- ja energeetikapoliitika kujundamiseks. Tema arvates ei peaks me põlevkivienergeetikast loobuma, vähemalt mitte nii rutakalt, kirjutab Postimees.

Oled Eesti energeetikast rääkinud ka varem. Mis on see, millele tuleks praegu eriti tähelepanu pöörata?

Eesti majandusest rääkides on energeetika mure kõige suurem ja lahendused mõneti üsna lähedal. Ma puudutaksin kõigepealt valitsuse poliitikat. Minu lootus oli, et kui peaminister vahetus, midagi paraneb, kuid kõik rumalused jätkuvad. Räägime ka sellest, kui Trump saab presidendiks mida tema teeb ja kas Eestis võiks olla ka lootust paranemisele, kui valitakse uus Riigikogu. Siis peaks uus valitsus praegused ekslikud otsused ümber keerama.

Need on kõik olulised teemad.

Küsisin Arvi Hamburgilt, kas Eesti valitsus on temalt, Eesti Teaduse Akadeemia (ETA) energeetika komitee esimehelt, nõu küsinud? Ta vastas, et viimane kord oli Jüri Ratas, kes küsis. Ometi on üks ETA ülesanne valitsuse nõustamine. Valitsus peaks ekspertide arvamusi kuulama.

Miks arvad, et Eesti valitsus teeb energeetika valdkonnas midagi valesti?

Olen selles veendunud kahel põhjusel. Esiteks CO2 emissiooni üle hindamine, sest tegelikult on selle tähtsus üleilmses kliimapildis häbematult väike aga rahvale püütakse sugereerida, peaaegu et pähe taguda, et see on kõige tähtsam kurja juur. Aga see ei ole! Arvan, et valitsused teavad seda. Nii nagu nad valetasid Covidi ajal, valetavad nad sellel teema – miks? Neil on omad motivatsioonid, oskan neid kuidagi ette kujutada, aga kurb on, et teadlastel ei ole võimalik oma arvamust avaldada. Kui tahad öelda, et see teema ei ole tähtis, võivad rahakraanid uurimistöö toetuseks kergesti kinni jääda. Kui aga ütled, et see on tähtis ja kuidas süsihappegaasi hulka vähendada, tuleb rahavool kergemini. See on nii Kanadas, kus tean näiteid, ja küllap samuti mujal, ka USAs.

Ometi samal ajal ainult Euroopa Liit, eesrindlikult, ja Kanada ka natuke – on need kaks, kes midagi teevad. Teised kõik ainult räägivad. USAs ei maksa sa sentigi, kui CO2 välja lased, Hiinas ja mujal ammugi mitte. Olen juba Eesti ajakirjanduses nimetanud, et Hiinas 56 minutit CO2 väljalase võrdub kogu Eesti aastase kokkuhoiuga. Seega suudame ühe tunnikese Hiina väljalaset maha võtta sellega, et hävitame oma majandust ja rahva heaolu. Ei kosta mõistlik!

See on siis meie rohepoliitika hind, millest oled kirjutanud?

Jah. Eestis maksame iga tonni CO2 eest umbes 80 Eurot elektri tootmise lisakuluna riigikassasse. See on umbes kolmveerand elektri tootmise hinnast, sest tegelik kulu on palju väiksem. Nii läheb aga elektri hind kalliks, Soome tuumaenergia on odavam ja Nord-Pooli lepingu järgi ei tohi me seda müüa. Hiina ehitab samas järjest juurde ka kivisöel töötavaid jõujaamasid. Neid ehitatakse mujalgi, ka Euroopa Liidus. Hiljuti läks Rumeenias käiku vist 300 MW suurune jõujaam. Sellepärast mind jahmatab, et Eesti on nii super-eesrindlik, et tõesti tahame endid ise hävitada.

https://www.postimees.ee/81539...

Märkmed: