Tuntud nõukogudeaegne nomenklaturist, kommunistliku partei liige, rahvarinde juhtfiguur Valgamaalt ning hilisem üleminekuaegne EV peaminister ning praegune ärimees Tiit Vähi süüditab Eestit vene-Eesti halbades suhetes ning survestab Eesti riiki ja valitsust, et need venemaa nõuetele kummarduksid.
Omanimelise valitsuse perioodil tuule tiibadesse saanud erastamisäri mullis omandatud haruldaste metallide tehase hiljutisest müügist Ameerika korporatsioonile Molycorp teenitud rahad on piisavalt suured, et Tiit Vähi saaks mängida suuri "ärimänge" ning vajadusel sisduda neid poliitikaga. Üheks selliseks poliitiliseks sidususeks on Vähi värske lubadus, et ta suunab raha Sillamäe nimelise linna turismilinnaks muutmisesse. Vähi märkis, et teeks seda juhul KUI Eesti poliitikas toimuvad muudatused, millised soojendaksid üles suhted venemaaga. Põhjendab ta oma survet äroloogikaga - investeerimise risk on vastasel juhul liiga suur.
„Nendeks investeeringuteks peab äriplaan kohe hakkama raha teenima ja loomulikult enne rahakulutamise nupule vajutamist me tahame teada, mida toob Eesti poliitika. Kui me vaatame Eesti-Vene suhteid, kui need jäävad külmutatuks või halvenevad veel, siis sadamasse investeerimiseks on poliitiline risk liiga suur” ütles Vähi.
Eelnimetatust tekib paratamatult lisamulje, et Vähi pühendaks oma raha äriprojektile, mis on suunatud praktiliselt ja ainult vene turismi teenistusega, sest kuidas muidu saaksid vene-Eesti külmutatud suhted muuta tema äriplaani riskantseks.
Allikas:
http://bhr.balanss.ee/
Viimased kommentaarid
Kommentaarid on kirjutatud EWR lugejate poolt. Nende sisu ei pruugi ühtida EWR toimetuse seisukohtadega.
poliitik vähist23 May 2011 05:05
Enne Riigikogu valimisi 1992. aasta 20. septembril oli Eestis sõjaväelise riigipöörde pooldajaid, et viia valimised läbi kaitseliidu range kontrolli all. Olukorda riigis destabiliseeriti ka kütuse ja toiduainete kriisi tekitamisega.
1992. aasta 2. veebruaril toimus Estonia kontsertsaalis Eesti Kongressi istungjärk, mida juhtis Eesti Komitee. Üheks eesmärgiks oli kukutada Tiit Vähi valitsus.
Kongressi tervitas nn eksiilvalitsuse välisminister Jüri Toomepuu. Osalesid 127 osaliselt relvastatud kaitseliitlast. kel oli teiste malevate toetus ja oodati vaid käsku Toompeale minekuks.
Ettevõtmine jäi pooleli, sest kongressil esinenud Tiit Vähi kõne võttis ajutiselt pinged maha, pealegi oli peamine vaenlane Savisaar 30. jaanuaril valitsusjuhi ameti maha pannud.
Aga 1992. aasta 2. juunil alustas välismaalt finantseeritud Kaitsealgatuskeskus (ülem Kalle Eller) Kalevi pataljoni juures õppekompanii loomist, mis sai tuntuks Jäägrikompaniina ja oli mõeldud riigipöörde läbiviimiseks enne Riigikogu valimisi septembris.
Presidendi kandidaadiks oli Kanada väliseestlane Uno Ruus.
Takistuseks sai aga nõukogude - aegsete ohvitseride ja politseistruktuuride vastuseis.
„Päevaleht” 26.08.1993
Eksiilvalitsuse peaminister Heinrich Mark:
Uno Ruus tegi ettepaneku võtta Eestis võim relvadega
Eksiilvalitsuse minister Mihkel Mathiesen tegi koos Uno Ruusiga Kanadast riigipöörde ettepaneku Eesti Kaitseväe staabiülemale Ants Laaneotsale, kirjutas Tiit Vähi valitsuse kaitseminister Ülo Uluots 9.augusti 1993. a. „Postimehes”.
Loe kõiki kommentaare (1)