Neljapäeval, kevadiselt soojal ja päikesepaistelisel päeval toimus tänavune esimene pensionäride kokkutulek. Osalejad täitsid Eesti Maja suure saali, nende hulgas ka vähendatud koosseisus Toronto Eesti Meeskoor; koorijuhi ülesandeid täitis seekord Avo Kittask.
Avasõnas ütles TEP-i Klubi esimees Heikki Paara
Heikki Paara
kõigile tere tulemast. Külaliste hulgas olid peapiiskop Udo Petersoo ja EKN esimees Laas Leivat. Suurima tänu pälvisid need 21 TEP-i Klubi liiget, kes juba varahommikust saadik koosviibimiseks ettevalmistusi olid teinud. Esimees luges ette Eesti Kultuuripärandi Klubi tervituse ning andis infot 21. märtsil Tartu College'is toimuva näituse ja EV 84. aastapäeva tähistamise kohta. Lõpuks märkis, et just täna on Valentinipäev, mil avaldatakse soojemaid tundeid kaaslastele ja ka isamaale. Saadi teada, et järgmine pensionäride kokkutulek toimub neljapäeval, 21. märtsil.
Toronto Eesti Meeskoor laulis A. Kittaski juhatusel TEM-i moto ja K. Türnpu „Mu armas isamaa“, millele järgnes EKN esimehe Laas Leivati aastapäevakõne. Kasutades multifilmide temaatikast pärit pilti suure monstrumi ja väikese olendi vahelisest võitlusest, võrdles ta sellega väikese riigi võitlust enese säilitamise eest. Eesti on saavutanud praeguseks palju rohkem kui 10 aastat tagasi keegi loota julges. Pragmatism on olnud Eesti Vabariigile oluline. Eesti iseseisvuse taastamine sai alguse, kui avalikustati Molotov-Ribbentropi pakti salaprotokoll, mille Venemaa omaks võttis, kuid mille tähtsust Balti riikide suhtes ta jätkuvalt eitab. Venemaa senised pretensioonid on esitatud seoses väidetavate inimõiguste rikkumistega vene vähemuse suhtes Eestis, aga ka Eesti-poolsete territoriaalnõudmiste vastu Tartu rahu lepingu alusel. Pretensioone on tekitanud Vene õigeusu kiriku registreerimise küsimus.
Ellen ja Laas Leivat
Tegelikult taanduvad aga kõik küsimused sellele, mis toimus 1940.a. ja kuidas mõjutasid need sündmused Balti riikide edasist saatust. Pakti avalikustamisega paljastati kogu vale ja ebaõiglus, mis hoidis koos N. Liitu. Välismaal rõhutasime, et õigluse seisukohast ei kuulu Eesti N. Liitu ja et Eesti kuulumist sinna pole kunagi tunnustatud. Sellega algas tegelikult Eesti välispoliitika välismaal.
Aateist ja printsiipidest lähtudes on Eesti palju saavutanud, aga palju on veel lahendamata küsimusi. Eestile on kahjutasud maksmata ja kultuurivarad tagastamata, Tartu rahulepingut pole ikka veel tunnustatud. Ilmselt pole ka realistlik loota, et Venemaa tunnistaks oma eelkäija kuritegusid. Eesti on nüüdseks saavutanud rahvusvahelise tunnustuse, kuid suurriikide omavaheline poliitika on alati omakasupüüdlik. Piiride küsimuse lahendamine eeldab, et Moskva tunnustaks Tartu rahulepingut, mida Venemaa pole aga valmis tegema. Kas loobuda rahvusvaheliselt õigustatud aatelisest nõudmisest või edasisest integratsioonist Euroopa ühendustega?
Baltimaad peavad paratamatult arvestama Venemaa suurriiklike huvidega. Ka on Vene võimude poliitika välisriikides elavate rahvuskaaslaste õiguste kaitseks muutumas endisest jõulisemaks. Kõneleja käsitles veel mitmeid poliitilisi probleeme ajaloolisest aspektist ja ka Eesti suusatajate värskeid olümpiavõite, mis on saavutatud järjekindluse tulemusena. Riik võib olla väike ja vaene, aga ei tohi olla väeti, sest siis neelab mõni suurriik ta mõnuga alla.
TEM laulis Eesti hümni, R. Toi seatud F. Paciuse „Mu isamaa, mu õnn ja rõõm“, millele järgnesid K. Türnpu „Tervitus“, R.K. Dürreri „Elutormis“, H. Kännu „Kaugel“, R. Pätsi „Ringilaul“, A. Läte „Malemäng“ ja H. Vetterlingi „Hele täht“. Koorijuht sidus laulud kommentaaride abil kenaks tervikuks ja ühendas neid Valentinipäevaga. Lisapalaks esitati „Eesti vennad, laulgem rõõmsalt“. Koori esinemine muutis Eesti Pensionäride Klubi aasta esimese koosviibimise kontserdi-ilmeliseks ja EV aastapäeva tähistamine selle rahvuslikuks sündmuseks.
Kontsertosale järgnes peapiiskop Udo Petersoo vaimulik sõnavõtt ja söögipalve. Ta ütles, et oleme taas lähenemas päevale, mil vaatame tänuga mägede poole, kust meie abi tuleb, sest „õnnis on rahvas, kelle Jumal on Issand Jehoova“. Meie rahvas on pidanud valusalt tundma saatanlikku kurjust, aga Jumal on seisnud me kõrval ja pärast pikki kannatuseaastaid andnud uue võimaluse elada iseseisva suveräänse rahvana ning tähistada vabaduse saabumise päeva. Ärgem siiski unustagem valvsust!
Järgnevalt maitsti laualepandut — võileibu, vastlakukleid ja päevakohaseid shokolaadist südameid. Lõppsõnas tegi H. Paara teatavaks loteriivõidud. Loterii korraldajaks oli Agnes Mänd, kes oli ise ka suurema osa väljaloositud käsitööde autor. Sõpruspäeva meeleolu sidus nii hästi kõiki kokku, et pärast kavalist osa jäädi veel edasi vestlema.
