Estonia teatrimaja Tallinnas on remondis ja avatakse alles 15. detsembril. Muidugi ei saa teatrirahvast pikale puhkusele saata, vaid etendusi antakse remondi ajal mujal.

Nii avas rahvusooper Estonia oma sajanda hooaja rahvapeoga Tallinnas vabas õhus ja läks siis kohe väikesele ringreisile. Sõiduvahendiks oli rong ja esinemiskohtadeks raudteejaamad.


Kogu rahva ehitus

Estonia peadirektor Paul Himma rõhutas Estonia maja saamise lugu jutustades, et see hoone ei sündinud omal ajal kõrgemalt poolt tulnud käsul. See oli rahva ettevõtmine, milles Estonia selts oli vedajaks. Teater sündis 1906. aastal, aga kuskil oli vaja ka mängida. Õnneks oli selleks ajaks hakanud Tallinna linnavalitsuses juba eestlaste hääl kõlama. Maja avati 1913. aastal.

Taheti ehitada kultuuri maja (Paul Himma rõhutas, et tegemist on kahe sõnaga). Ehitamiseks koguti annetusi. Kaudselt on selles majas iga eestlase osa. Lugu Juhan Liivist, kes andis hoone heaks oma kuue, sest muud tal anda ei olnud, on muutunud legendaarseks.

Estonia maja on näinud palju, selles on kajastunud Eesti iseseisvumine ja okupatsiooniaeg. Sellepärast tahetigi minna teatriga Tallinnast välja rahva keskele, kellele see maja kuulub. Kuna Eesti Raudteel on sügisel 135. aastapäev, pöörduti nende poole. Eesti Raudtee andis rööpad ja Edelaraudtee erirongi. Sellega käidi pühapäeval Rakveres, Jõhvis ja Narvas ning teisipäeval Jõgeval, Tartus ja Valgas.

Menukas raudteejaamakontsert

Valga raudteejaama tänavapoolse sissekäigu ette oli püstitatud väike lava ning parkimisplatsile toodud istepingid. Nii sai osa rahvast üsna mugavalt kontserti jälgida, aga ega seisjad ka ei nurisenud.

Augustikuine Eestimaa ilm on heitlik. Valgas oli kontserdi ajal päikesepaisteline ja soe, mis tegi esinemise ja kuulamise mõnusaks. Kahjuks ei läinud nii hästi Jõhvis, kus vihm sundis kontserti lühendama.

Kontserti juhtis Arne Mikk, dirigeerisid Jüri Alperten ja Erki Pehk. Neid ja teisi kuulsusi oli rahval huvitav näha. Valga kohalikud muusikud Piirilinna bigbändist tegid külalistele algul soojendust ja mängisid ka kontserdi ajal kaks pala.

Sümfooniaorkester alustas avamänguga Bizet' ooperist „Carmen”, pärast tuli tuntud ja vähemtuntud lugusid. Kontserdi lõpuks esitati Raimund Kulli marss „Kodumaa” ja kutsuti rahvast kaasa laulma. Kahjuks oli märgata, et inimesed ei tea peast sõnu ja pole ka harjunud laulma.

Tähtis kultuurisündmus

Valga linna kultuurinõunik Merce Mäe pidas väga positiivseks, et Valga elanikud nägid üle pika aja Estonia teatri soliste, balletiartiste ja sümfooniaorkestrit. Valga Kultuuri- ja Huvialakeskus (ehk rahvasuus lihtsalt kultuurimaja) on küll mõned aastad tagasi ümberehitatud ja näeb väga hea välja, kuid Estonia teater oma etenduste suuremahulisuse tõttu ei mahu sinna lihtsalt ära. Niisugune vabaõhukontsert rikastas kindlasti Valga kultuurielu ja kes kontserdile tulid, jäid rahule.

Siin peab nimetama veel ühte aspekti. Tasuta vabaõhukontserdile tuli palju neid, kes kultuurimajja etendusele ei pääse. „Olgem ausad, teatrite ja kontsertide piletid on suhteliselt kallid ja väga paljud ei ole võimelised neid ostma,” ütles Merce Mäe.

Kultuurielu käib iga päev

Vabaõhuetendustega sõidavad mööda Eestimaad tavaliselt estraadiprogrammid ja neid on Valgas ikka käinud. Muidugi on need tasulised. Vähemalt üks tasuta raudteekontsert on aastate eest veel olnud – ringreisil käis rahvusmeeskoor ja nende rongi vedas igivana auruvedur. Tõsi, vahepeal olevat mootorvedur appi tulnud.

Eesti väikelinnade ja valdade kultuur ei püsi muidugi ainult kaugemalt tulnud esinejate najal. Merce Mäe sõnul on Valgas iga kuu võimalik vaadata Eesti kutselisi teatreid ja kohalikke isetegevuslasi, käia kunstinäitustel. Kultuurimajas on huvitegevus, lapsed saavad käia ringides. Küllap tuleb neist lisa ka professionaalsele kultuurile, nii nagu see ikka on olnud. Raudteejaama ees loeti ette terve rida Valgast pärit estoonlaste nimesid ja küllap kergitas see kuulajate enesehinnangut.

Märkmed: