M. Lepa: Meile öeldakse, et me peame konkureerima. Ei! Meile piisaks kui meil on vabadus, õigus ja õiglus. Meile riigina täiesti piisab, kui me tagame oma Põhiseaduse preambuli. Meil on vaja ARENEDA rahvusena. See peaks olema meie riiklik eesmärk! Rohkemat ei olegi vaja.
Meile pole vaja hiigelkasumeid ja hiigelvõlgasid. Me ei saa konkureerida, sest vara on. Me oleme sandistatud rahvus ja riik.
Meil on vaja toota iseendale, et endal oleks kõik eluks vajalik olemas, et endal oleks ka ilus vaadata, seda mida me toodame. Ehk mõni teinegi siis märkab...
Me peame tegeme kõike omamoodi, nii nagu meie oskame. Me peame leiutama jalgratta! Ja üks “jalgratas” meil juba on ja see on EESTI KEEL. Meie riiklik eesmärk peab olema eesti keele ja kultuuri säilitamine!
Meile ei sobi koos maailmaga tormata ei tea kuhu, mingisuguse võla nimel. Meile sobib lootus ja loodus, vaba ühiskond, vaba keel. Aga tänased karjeristid viivad meid lootusetusse võidujooksu, enesehävitusse.
Varsti saab industriaalühiskond otsa ja meil puudub vastav ettevalmistus, et iseendaga ise toime tulla.
Kui me tahaksime luua head ja ilusat riiki, siis oleks mängust vaja välja lülitada RAHA! Et ka meie naabrid ei hakkaks meiega raha pärast konkureerima. Raha asemele on vaja võtta TÕHUSUS! Ma räägin hingerahust, kus riik peaks olema meie tagatis, mitte see, kellele me pidevalt võlgu oleme.
Meil peab olema OMA tootmine, OMA põllumajandus, OMA ettevõtlus. Et meil oleks siin maalapil kõik, mida me ise rahvusena ellujäämiseks vajame.
Keskajal olid Isiksused, vabadussõda tegid Isiksused. Praegu on karjeristid ja RAHA!