Ukraina peaministri asetäitja Dmitro Tabatshnik süüdistas oma sõnavõtus endist N. Liitu, kes tekitas Ukrainas 1933. a. kunstlikult näljahäda, mille tagajärjel hukkus 7 miljonit inimest.
Leedu peaminister Brazauskas ja Läti president Vike Freiberga rääkisid oma rahvaste vastu toimepandud genotsiidist aastatel 1940—1941.
ÜRO peasekretär Koffi Annan käsitles oma kõnes genotsiidi Balkanil ja Rwandas. Ta jättis aga mainimata maailmaorganisatsiooni poolt möödalastud võimaluse vältida Rwanda genotsiidi.
Kanada kindralleitnant Romeo Dalaire, kes oli 1993.a. ÜRO mandaadi alusel Rwandas rahukaitseülem, juhtis maailmaorganisatsiooni tähelepanu selles riigis tegutsenud salapärasele kolmandale jõule, suhteliselt väikesearvulisele fashistlike vaadetega hutude grupile, kes olid endale seadnud eesmärgiks likvideerida kõik tutsi rahvusest inimesed.
Kui Koffi Annan, tollane peasekretäri asetäitja, andnuks kindral Dalairele loa, oleks olnud võimalik hutude klikk teha kahjutuks ja neilt relvad ära võtta. Sellega oleks välditud tutside vastu toimepandud kohutav genotsiid, mille käigus hukkus mõnedel hinnagutel kuni miljon inimest. Kindral Dalaire oli ise tunnistajaks sellele, kuidas hullunud hutud tapsid kirveste ja nugadega halastamatult tutsisid.
K. Annan ütles hiljem selle tragöödia kohta selgitusi andes, et ehkki tal oli ÜRO Julgeolekunõukogu heakskiit olemas, puudusid Prantsusmaa ja USA vastavad nõusolekud, mistõttu ta ei andnud ka kindral Dalairele luba sellesse konflikti sekkumiseks.
On imekspandav, et kuigi sel ajal olid Rwandas rahukaitsjad, osutus Koffi Annan täiesti teovõimetuks.
Rootsi press leidis, et peasekretär Annan oleks võinud vähemalt Stockholmi konverentsil vabandada Rwandas tehtud saatuslike vigade eest, kuid ta viibis Stockhomis vaid ühe päeva ja lahkus seejärel, süvenemata konverentsi edasistesse aruteludesse genotsiidi vältimise teemal.
Stockholmis toimunud konverentsi organiseerija, Rootsi peaminister Göran Persson lubas neli aastat tagasi avada Rootsi Julgeolekupolitsei Säpo ja sõjaväeluure arhiivid, kus on palju salastatud materjali ja mis pakkunuksid kahtlemata huvi nii konverentsi esinejatele kui delegaatidele. Kahjuks pole Rootsi peaminister siiani oma lubadust täitnud.
Konverentsi lõppdokumendi osas jäi konsensus saavutamata, kuna USA, Türgi ja Iisrael ei soovinud, et selles oleks mainitud Haagi Rahvusvahelist Kriminaalkohut, kus esmakordselt ajaloos saab kohut mõista ka genotsiidis süüdiolevate üksikisikute üle.
Sellest hoolimata võib Stockholmi konverentsi pidada õnnestunuks. Kahjuks jäi aga konverentsile ilmumata Venemaa president Vladimir Putin, kes oli algul selleks lubaduse andnud ja kes alati kasutab igat võimalust end välismaal näidata. CVõib arvata, eet ta ei tahtnud ehk kohtuda oma vanade tuttavataega.