30. juunist 3. juulini ei olnud Emajõe kallastel ainult Tartu linn, vaid ka Jaanilinn, Jõelinn, Lastelinn, Maalinn ja Raelinn ja lisaks veel 76 hansalinna Euroopast, kes olid tulnud pidama XXV rahvusvahelisi hansapäevi.

Jaanilinn oli koondunud keskaegse, pärast venelaste pommitamist 60 aastat taastamist oodanud Jaani kiriku juurde.

Soe ja lihtne pühakoda

Kõik need päevad liikus kirikusse lõputu rahvavool. Äsja avatud pühakoda on seest kõrgem ja võimsam, kui oodata võinuks, ent samal ajal on ta ka kuidagi eriliselt lihtne ja soe. 700-aastased savikujud vaatavad kõrgelt seinaorvast kirikuliste peale nagu sõbralikud igikestvuse sümbolid.

Sealsamas üle tänava on Antoniuse gild, mis täies aus ja hiilguses sai valmis hansapäevadeks. Gildis olid kunstnike tööruumid juba ammu enne hansapäevi ja jäävad sinna ka edaspidi. Hansapäevade ajal ootasid külastajaid vildimeistrite tsunfti, nahatsunfti, klaasimeistrite, kangrute, skulptuuri ja tantsutsunfti õpitoad. Gildi hea külg on selles, et mitte ainult hansapäevade ajal, vaid aasta ringi võib sinna sisse astuda, kunstnike ja meistrite töötegemist jälgida, sõna juttu puhuda ning soovi korral meeldiva ostuga lahkuda.

Nõelviltimise töötuba ja oinasarvesoengud

Jõelinn, mis iseenesest mõista paiknes otse jõe ääres, sisustas külaliste aega rammukatsumise, lodjasõidu, hansajooksu ja tasuta paadisõitudega.

Lastelinnas oli igal täistunnil hansakeste tuba, kus õpetati hansaaegseid tantse ja laule, olid ka pillimängu- ja jututuba.

Maalinna kõige põnevam osa oli loomade õu, tegutsesid ka nõelviltimise töötuba ning lausumise koda, kus õpetati maarohtudega ravitsemist ja palju muud.

Võimu ja maagia linn Raelinn pakkus väga põnevaid tegevusi. Hansasepikojas valmistati häbimaske, sepanaelu ja hoburaudsõlgi, keskaegses iluhoovis sai aga teha ammuseid oinasarvesoenguid, jumestusi ja lõigata habet keskaja fassongi järgi.

Kuigi korraldajad olid teada andnud, et korrarikkujate karistamiseks võetakse kasutusele häbimaskid, neid siiski vaja polnud. Isegi politsei tunnistas päevade lõppedes rõõmsalt, et nende sekkumist tarvis ei läinud.

Kõik neli päeva oli Tartu suur, sõbralik ja rõõmus hansalinnade paabel.

Jalgrattaga hansapäevadele

Ajakirjanike suur lemmik oli Lübeckist jalgrattaga kohale sõitnud Hans Potratz. Tema teekonna pikkus oli täpselt 1550 kilomeetrit ja need ei ole esimesed rahvusvahelised hansapäevad, kuhu mees on jõudnud bensiinimootori abita.

Päikesepruun ja elurõõmus 59-aastane endine vedurijuht rääkis, et talle meeldivad Ida-Euroopa inimesed hoopis rohkem kui ta enda kaasmaalased, sest tema meelest oleme me elurõõmsad. Jäägu külalisele tema usk.

Oma lapselastele saadab Hans Potratz kõigist peatuspaikadest postkaarte.

Siiski pidi mees tunnistama, et naine pole tema pikkade äraolekutega seniajani leppinud, kuigi hakkas juba päris ammu harjutama. „Kui ma vedurijuhina Hamburgi ja Kopenhaageni vahet sõitsin, ega ma siiski palju kodus olla saanud,“ lausus hansamees lustlikult naerdes.

Kuidas ilusaid unenägusid näha

Lugematu arvu kaubapakkujate seas oli koha sisse võtnud ka Tallinna Olde Hansa restoran: kaks mandlimeistrit ja üks ruupor. Tegelikult õpib ruupor Andreas Dichter põllumajandusülikoolis maastikuarhitektuuri ja käib Olde Hansas tööl vaid nädalavahetustel.

Kõigepealt anti üks vähemalt kolmeteistkümne vürtsiga röstitud mandel tasuta prooviks ja siis võis tuututäie kaasa osta. „On õhtu lõpuni suu magus ja kui veel mõne mandli ööseks padja alla pistate, oi, kui ilusad unenäod siis tulevad!“ kiitis Andreas.

Üle teiste säras rikka sadamalinna Hamburgi erepunane järelhaagisega veok. Sealt pakuti hansapäevalistele praetud vorstikesi, kooke, kohvi ja mineraalvett ning kõik oli ülimalt maitsev.

Kogu aeg tegutsesid linnatänavatel käsitöömeistrid, kondiväänajad, rändmoosekandid, tsunftijänesed, lausujad, keskaja teadlased, rändõpetlased ja mungad. Müügiletid olid tulvil keskaegseid maiusi ning tarbe- ja iluasju. Üks kontsert järgnes teisele. Päevade ajal oli üheksa rongkäiku, nende hulgas patukustutusrongkäik, milles osalenud kõik pahateod andeks said.

Korraldus ületas ootusi

Lübecki linnapea ja hansaliikumise esimehe Bernd Saxe hinnagul sai Tartu päevade korraldamisega väga hästi hakkama.

„Ootused olid kõrged, kuid see, mis toimus, ületas kõiki neid ootusi,“ sõnas Bernd Saxe. Eriti tõstis hansaliikumise esimees esile äärmiselt rikkalikku ja laiaulatuslikku kultuuriprogrammi ning suurepärast organiseerimistööd.

Vaimsusest pole Tartus kunagi puudust olnud. Nüüd näidati, et suudetakse korraldada ka suuri rahvusvahelisi üritusi. Ehk saavad suurepäraselt kulgenud hansapäevad veidi seda kaalukaussi Tartu kasuks kallutada, millega otsustatakse 2011. aasta Euroopa kultuuripealinna valik.

Hansapäevad arvudes

Tartu linnavalitsuse andmetel käis hansapäevadel üle 100.000 inimese.

Külalisi tuli 76 hansalinnast ja 11 riigist. Kõige rohkem hansalinnu oli kohal Saksamaalt — 35.

Hansapäevade kultuuriprogrammis võis näha 118 erinevat kultuurigruppi 1500 esinejaga (78 gruppi Eestist ja 40 välismaalt). Lavadel ja kontserdipaikades oli ligi 300 ülesastumist.

Tegutses 86 töö-, mängu- ja õpituba. Töötubade korraldamises lõi kaasa üle 2000 inimese.

Hansalaadal oli käsitöömeistreid, kauplejaid ja toitlustajaid üle 200. Lisaks olid kesklinnas oma linna tutvustamas 60 hansalinna esindused. Hansapäevade meeskonnas töötas hansapäevade ajal 500 inimest, kellest üle 350 olid vabatahtlikud.

Märkmed: