Andres Reimer
majandusajakirjanik
19. juuni 2017
Rail Balticu monument Kaunase raudteejaamas. | FOTO: Kristjan Teedema/Tartu Postimees
Esmaspäevasel hääletusel toetas 63 riigikogu liiget rahvusvahelist kokkulepet ja 20 oli vastu, millega Eesti võttis kohustused Rail Balticu raudteeühenduse rajamiseks Balti riikide kaudu Kesk-Euroopasse.
Läti parlament on kokkuleppe juba kinnitanud, leedulased otsustavad lepingu üle septembrikuus.
Mis on Rail Baltic?
-Rail Baltic on põhja-lõunasuunaline reisimiseks ja kaubaveoks mõeldud raudtee, mis saab ühenduslüliks Skandinaavia ja Lääne-Euroopa vahel. Raudtee valmib koostöös Läti ja Leeduga, kaasatud on ka Soome ja Poola.
-Tegemist saab olema Euroopa tavarööpmelaiusel 1435 mm põhineva kaherööpmelise elektriraudteega, kus reisirongi kiirus on kuni 240 km/h, kaubarongi kiirus on kuni 120 km/h. Trassi pikkus ligi 870 kilomeetrit, sellest ligi 210 Eestis.
-Eestis läbib trass Harjumaad, Raplamaad ja Pärnumaad, rahvusvaheliste reisirongide peatused asuvad Tallinnas Ülemistel ja Pärnus, täiendav võimalus Raplas.
Rong sõidab Tallinnast Pärnusse kolmveerand tunniga ning Riiga vähem kui kahe tunniga.
-See on kaasaegne raudtee, mis ehitatakse vaid kahetasandiliste ülesõitudega, mis omakorda teeb sellest turvalisema raudtee kui praegused Eesti raudteed. Samuti tekitab Rail Baltic tänu tänapäevasele tehnoloogiale vähem müra ja vibratsiooni. Samuti toob Rail Balticu maantee kaubaveod osaliselt raudteele, mis tõstab liiklusohutust ja vähendab raskeveokite arvu maanteedel.
-Valmimisaeg 2025. aastal. Ehitus algab kava kohaselt aastatel 2018–2019, töö toimub kolmes etapis: planeerimine, projekteerimine, hanked ja ehitus.
-Maksumus kolmes riigis kokku on ligi 4,8 miljardit eurot, millest Eesti osa on 1,3 miljardit eurot. Ligikaudu 80 protsenti kulude ulatuses taotletakse toetust Euroopa Liidult. Esimeses taotlusvoorus eraldati kolmele Balti riigile 442 miljonit eurot.
Millised on Rail Balticu positiivsed mõjud?
-Tavainimesed võidavad kiire, ohutu, keskkonnasõbralikku ning mugava reisimisvõimaluse Tallinnast Pärnusse, naaberriikidesse ning edasi Euroopasse.
-Tegemist on läbi aegade suurima investeeringuga Eesti majandusse, mis loob lisatöökohti ning riigile maksutulu. Rail Baltic on oluline samm edasi Eesti ühendamisel Kesk- ja Lääne-Euroopaga. Euroopa rööpmelaiusel moodne raudteeühendus hõlmab põhjast nii Skandinaaviat kui Venemaad, teiselt poolt Lääne-Euroopat.
-Tallinnast saab reisijate ühenduskeskuseks, mis ühendab Põhjamaid, Lääne-Euroopat ja Venemaad, sealhulgas kolm olulist Läänemere sadamat. See loob täiendavad võimalused turismi edendamiseks. Olukorras, kus Euroopa Liidu poliitika soosib kaubavedude liikumist maanteelt keskkonnasõbralikumale raudteele, pakub Rail Baltic ettevõtetele olulisi lisavõimalusi.
Raudtee valmimise ajakava
Raudtee ja terminalide tehnilised lahendused töötatakse välja aastatel 2016–2019; ehitamisfaasi jõutakse 2018.–2019. aastal. Ehitusprotsessis arvestatakse ka Läti ja Leedu vastavate tööde edenemisega, et tagada kogu trassi valmimine samas ajaperioodis. Rail Baltic peaks valmima 2025. aasta lõpuks.
Üldine ajakava
2016 – Rail Balticu maakonnaplaneeringute avalikud arutelud. Alustati Ülemiste reisiterminali ning Tallinna lennujaama vahelise trammiliini ehitamist, mis valmib 2017. aasta lõpul.
2017 – läbirääkimised raudtee rajamiseks vajalike maade omandamiseks, algab Eesti reisiterminalide projekteerimine.
2018 – raudtee eelprojekti Eesti osa valmib täies mahus, algab raudtee tehniline projekteerimine kõigis riikides.
2019 – algavad raudtee ehitustööd, saab alustada terminalide väljaehitamist.
2025 – raudtee ehitustööd on lõppenud ja algab prooviperiood.
2026 – algab liiklus uuel raudteel.
