Kui aastanumber oli 1995, tundus 2009 väga-väga kaugel olevat. Kuidas võiks maailm selle aja jooksul muutuda? Kuidas inimesed reisivad aastal 2009? Kas samad saated oleksid veel telekas ja samad bändid ka siis populaarsed? Mis veelgi tähtsam – mida suudab üks isik selle aja jooksul saavutada?
Niisugustele küsimustele mõtlesid Rajaleidjate gaidid ühel koondusel 1995. a. Selleaegne gaidrühma juht Karin Marley oli koostanud küsimuslehe, millele pidime vastama. Koonduse ajal kirjutasime oma ennustused paberile, pistsime vastused ümbrikusse, kleepisime kinni ja panime need Rajaleidjate kirstu hoiule. Paar kuud tagasi, kui kirstu koristati, leidis Raja Raudsepp selle võluümbriku üles ja kutsus kokku need, kelle nimed ümbrikul kirjas. Märtsi lõpus sai see kokkusaamine teoks.
Meid kogunes kaheksa – seitse nendest 13-st, kelle tulevikuennustused ümbrikus olid, ja üks uudisimulik pealtvaataja – ümbriku leidja. Saime kokku väga sobiva nimega kohvikus Toronto kesklinnas – „Futures“. Seal avasime ümbriku ja lugesime teistele ette, mida olime enda ja maailma tuleviku kohta arvanud. Leidsime üldiselt, et meie ennustusvõimed ei olnud eriti tugevad, mis tekitas muidugi palju lõbu ja naeru.
Esimene ennustus puudutas meie tuleviku elukutset aastal 2009. Vaid kaks nendest läks märki –õpetaja ja ajakirjanik! Üks meist oli ka üllatunud, kui luges, et oli 14 aastat tagasi arvanud, et temast saab medõde; ta on nimelt viimaste kuude jooksul otsustanud, et läheb sügisel seda ala õppima. Kui aga kõikide ennustused oleksid täitunud, siis oleks maailmas kolm loomaarsti, üks prantsuse keele õpetaja, üks reisikirjanik ja üks uisutamistreener rohkem.
Peaaegu kõik arvasime tollal, et nüüdseks oleme juba abielus ja et meil on lapsed. Ainuke, kes vastas mõlemale küsimusele „ei“, on juba mitu aastat abielus olnud ja ka laste ema. Siiski abiellus üks meist ka möödunud aastal ja kahed pulmad tulevad veel aastal 2009. Üks julge ennustas koguni, kellega ta täpselt abiellub ja et aastaks 2009 on peres 3-aastased kaksikud.
Enamus meist oli veendunud, et elame ka aastal 2009 Kanadas. Suurem osa meist elabki veel Lõuna-Ontarios, kuid kaks elavad Ühendriikides ja üks kolis mõni aasta pärast ennustuste kirjutamist Eestisse tagasi. Kahe gaidi unistuseks oli elada taludes, nemad elavad aga praegu hoopis Toronto kesklinnas. Mõned kavatsesid Ontariost ära kolida Briti Kolumbiasse, Kanada idarannikule või koguni Baffin Island’ile.
Ja kuidas on siis lood maailma muutumisega? Mõned lootsid, et 2009. aastal on maailmas rohkem puid ja lilli; üks arvas, et inimesed on selle aja peale Marsil ära käinud, mõned olid kindlad, et inimestel on selleks ajaks lendavad autod, millega saab hästi kiiresti reisida. Üks ennustus kõlas, et aastal 2009 on veelgi rohkem asju automatiseeritud ja keegi meist oli veendunud, et nüüd peaks saama juba mõtte-energiaga reisida.
Üks tähtis küsimus oli veel: kas koolibussid on ikka kollased ja miks? Vastustes väljendusid eriti tugevad reaktsioonid – ilmselt ei meeldinud meist kellelegi kollane värv. Selles osas oli mitmeid soovitusi: lilla, roheline, must roosade täppidega, punane jne. Arvasime ka, et need bussid võiksid olla mitmevärvilised; et nad helgiksid ja et neil oleksid kuulutused peal või et nad oleksid kaetud sebratriipudega, sest kõigile meeldib dzhungel. Ja miks oli siis vaja koolibusside värvi muuta? Ilmselt sellepärast, et „inimesed läksid hulluks“ kollaseid busse nähes...
Milline võiks aga olla meie elu ja maailm üldisemalt 15 aasta pärast? Seda ennustust pole me veel kirja pannud, aga kavatseme varsti teha.
Loodame ka, et hoiame edaspidigi omavahelisi kontakte ja saame peatselt kirjapandavaid ennustusi koos lugeda 15 aasta pärast. Kas „Futures“ kohvik ikka sellel ajal veel olemas on? Eks näe.
Kohtumiseni 15 aasta pärast!
