Me rändame pikki lõputuid teed, üks rada meil noortel on leida. Mäetippude valgus, see kutsub meid, kus unelmaid varjule peita.
Teisipäeval, 9. augustil tulid Toronto Eesti Majast kollase koolibussiga Kotkajärvele hellakesed, gaid (jah, ainult üks gaid tuli laagrisse — Kaare Naelapea) ja suurem osa juhte. Seal toimus 9.—16. augustini gaidlipkonna Rajaleidjad laager, kus pühiseti meie 50. tegevusjuubelit. Kohal oli üle 30 tüdruku ja sõbra. Seadsime oma laagri üles „Hellakeste Platsil”, mis asub Anton Õunapuu lippudeväljaku lähedal mäejalamil.
Laagrinädalal olid meil igasugused ilmad — päikesepaistelised päevad ja soojad ööd, ja vastupidi — oli ka hoovihma ja külmi öid. Aga kõigest hoolimata olid tüdrukutel ikka rõõmsad näod ja hea tuju. Hellakesed olid ka nii hästi ja osavalt oma telgid püstitanud, et mitte kellelgi ei tulnud märjas telgis magada.
Rajaleidjate laagri juht oli ngdr. Tiina Kai Paluoja, hellakeste all-laagri juht gdj. Kristina Agur, abiks gdr. Anne Agur ning kaheks päevaks Eva Kütti ja gaidide all-laagri juhid Eliis Voksepp ja Katrin Altosaar. Ngdr. Raja Raudsepp oli saunanaine. Nädala jooksul aitasid veel laagri õnnestumisele kaasa nskm. Ants Kütt, gdr. Ene ja Mait Lüdig, gdr. Anne Orunuk ja ngdr. Helle Paluoja. Nädalavahetusel tulid teised juhid ka külla.
Toitlustamise juht oli Rajaleidjate lipkonna juht ngdr. Ingrid Kütt. Tegime oma toidud ise all-laagris. Selletõttu tuli köögitoimkond (hellakesed) alati tund aega enne söögiaega köögi katuse alla, et aidata kaasa toiduvalmistamisel. Laenasime selleks ideid kaks aastat tagasi toimunud „Tukralaane“ laagri menüüst. Nii olid meie toidud rahvusvahelised — Hiina/Jaapani päeval oli meil sushid ja fortune cookies ja Mehhiko päeval tacod. Tüdrukud teavad et Ingrid nägi väga palju vaeva meie toiduprogrammi „piibli” koostamisega. SUUR AITÄH, INGRID!
Prantsusmaa päeval sai Ingrid natuke puhata, sest et Eda Loo küpsetas laagrile õhtusöögiks crêpes'e ehk pankooke. Hellakesed on maiasmokad, nii meeldis neile süüa pankooke marjade, vahukoore ja shokolaadisiirupiga.
Ehk tihtigi rajad on kivised ja öös on vaid virvatuled. Me aimame valguse sädemeid, taas helgivad virmalised.
Laagri kavas oli palju tegevust: ujumine, papier mâché maskid, ajalehe moenäitus, linnumajade ehitamine (tänu Ain Vahile, kes muretses materjalid), huulepulga tegemine jm. Toimusid ka õhtused lõkked, kus Kristina Agur oli lõkkevana seitse õhtut järjest. Tüdrukutele meeldib laulda. Nende lauluhääli kiitsid ka laagrist mööda jalutanud Metsaülikoolis osalenud.
Laupäeval viis pea tunnine matk Rajaleidjad Tucker'i järve äärde perekond Tarumi maa-alale, kus sai mitu korda ujuda ja veetrampliinil hüpata.
Kiriku altari tagant läheb rada hiiele, kus pühapäeva õhtul skm. Margus Tae oli hiievanaks, tutvustades noortele ja ka Metsaülikoolis viibinutele meie esivanemate usundit.
Gdr. Irje-Ann Pihlberg väärib erilist kiitust selle eest, et ta tuli laagrisse üle mitme aasta. Ta õpetas tüdrukutele, kuidas kududa Barbie nukkudele tekke. Irje-Ann tuli oma vabal ajal laagri kööki, kus ta hakkis puuvilju ja seletas, missugused olid laagrid laagrid „tol ajal”. Täname Irje-Anni ja ootame, et ta tuleks järgmisel korral jälle meie laagrisse.
Nii tüdrukutele kui juhtidele meeldis Kotkajärve juubelilaagris. Osa meie lipkonna rahvast jäi veel Kotkajärvele edasi loodust nautima, et osaleda skautide ja Põhjala Tütarde laagris. Ootame põnevusega oma järgmist laagrit.
Nii rändame noored me lõputuid teid, meil kodumaa mälestus hoida. Tõuseb päiksesse lootuste tulilind, me oleme „Rajaleidjad”.
50 aasta jooksul kogutud ilusad mälestused on rikastanud Rajaleidjate hellakesi gaide, vanemgaide ja juhte. Tulge ka teie pühitsema meie tulevikku septembrikuus, kui uus tegevusaasta on jälle käes.
