Vas. Jaan Puusaag, Grant ja Marianne Luck, Herbert Kirves, Juta Kitching portselanikildudega, Raimund Stamm, Terry Houghton Fort St. James’is.
Fort St. James asub Vancouverist 1300 km kaugusel põhja suunas. Selgitamaks, kuidas suhtub sellesse mõttesse kohapealne rahvas, tuli kõigepealt luua nendega kontakt.
Nii otsustasime minna asja uurima. Reis teostus 16.-18. juulil. 12 tundi väldanud autosõidu järel jõudsime Prince George'i, sealt juba järgmisel hommikul edasi Fort St. James'i, kus veetsime kogu päeva. Ja kolmandal päeval tagasi Vancouverisse.
Fort St. James'is võttis meie 5-liikmelise grupi vastu kooliõpetajatest abielupaar Terry ja Margaret Ann Houghton. Kohtusime ka teiste Pitka projektist huvitatutega: Joyce Helweg ja Barbara Robin — kohaliku Historical Society toetajad; Grant ja Marianne Luck, kelle maja asub Pitka endise elumaja kohal; Rick ja Margo Claughton, kellele kuulub Pitka Bay Resort Motel; Sheri Lamb — väljaande Caledonia Courier reporter. Viibisime samuti linnapea Jim Togyi’ vastuvõtul, kes kinkis meile broshüüre ja Fort St. James'i linna 200. juubeli märke, mida tähistati a. 2006. Meeldejääv oli ka kokkusaamine Carrier indiaanlaste vanemaga — vahva naisega, kes kasvatas üksinda üles 12 last peale abikaasa varajast surma ja õpetab nüüd noortele oma suguharu keelt.
Terry oleks soovinud meid tutvustada ka Bruce Russell’i ja Bob Hoy’ga, kes käisid koolis ja mängisid Pitka poegadega. Kahjuks polnud neil härradel aga võimalik kohale tulla. Grant Luck jalutas koos meiega Stuart’i järve kaldal – rajal, mis oli Pitka ajal olnud tema peatee. Edasi tutvusime perekonna endise aiamaaga Pitka Creek'i ääres, kus oli veel olemas algasunduse ajal püstitatud sepikoda, kanala ja kokkuvajunud kelder, ja kus ikka veel kasvas — juttude järgi — 1924. a. istutatud rabarber!
Marianne Luck andis meile kolm prügihunnikust leitud portselanikildu, mis tema arvates on pärit Pitka asundusest. Ühel killul on tempel „Made in France“, teisel „Germany“. Marianne Luck'i lapsepõlvekodu, kus elab veel praegu ta ema, asub just sealsamas.
Sõitsime ringi Fort St. James’i ümbruses: külastasime Paaren Beach Provincial Park'i (loe: Päären); samuti Colony Point'i, kuhu on kerkinud üks jõukamaid linnaosi. Selle läheduses, Stuart'i järvest lõunapoole asub Pitka Mountain (4723 jalga merepinnast) ja Lind Lake (arvatavasti Linda Pääreni järgi nimetatud). Linda oli Pitkade tütar, abielus Pääreniga). Tutvusime ka sealsete mälestusmärkide ja monumentidega ning külastasime Hudson's Bay Fort'i muuseumi.
Fort St. James on ilus paik. Pitka aitas seda rajada ja jättis lühikese aja jooksul sinna oma kindla jälje. Kohalik rahvas tunneb teda oma ajaloos kui huvitavat meest ja on uhke tema üle.
Eesti Kultuuri Ühing Kanadas ja Pitka Komitee püüavad Pitka mälestusmonumendiga saavutada kaht eesmärki: esiteks – edastada Fort St. James'i elanikele andmeid, kes immigrant Sir John tegelikult oli, ja teiseks – austada Kanadasse sisserännanud eestlastena kangelast, kes esimeste eestlaste hulgas siin maal elas.
Eestis on mõned liidud, ühingud ja muuseumid avaldanud tunnustust ja poolehoidu sellele ettevõtmisele. Pitka mälestusprojektiga on aktiivselt tegelnud Robert Kreem, Teas Tanner, Raimund Stamm, Herbert Kirves, Jaan Puusaag, Viktor Remmelg, Juta Kitching ja Eesti Kultuuri Ühing Kanadas juhatus.
Eesti Kultuuri Ühing Kanadas kutsub üles eestlasi, organisatsioone ja kogudusi tegema annetusi mälestusmärgi paigaldamiseks admiral Johan Pitkale Fort St. James'i, Briti Columbiasse. Ühing saadab annetajale kviitungi.
EKÜK / SAESC
6520 Oak Street
Vancouver, B.C.
V6P 3Z2
JUTA KITCHING, HERBERT KIRVES
ENCYCLOPEDIA BRITISH COLUMBIA
PITKA, John, Estonian pioneer (b 19 Feb 1872, Jalgsemaa, Estonia; d 1944). A hero in the Estonian War of Independence in 1918–19, he was appointed ear admiral of the Estonian navy and knighted by the British for services as an ally against the Russian Bolshevik regime. In 1924 he came to BC with his wife Helene, 4 of their children and 10 other people. They settled on the south shore of Stuart Lk near FORT ST JAMES and attempted to establish a colony. Pitka, his wife and some of their children became Canadian citizens. But he found it impossible to earn a living in such an isolated location and returned to Estonia in 1930. By 1932 all the other settlers had followed and the colony was abandoned. During WWII Pitka and his 3 sons were arrested by the occupying Russian forces and never seen again. Lady Pitka and her daughters came back to BC in 1949 and settled in VANCOUVER.