Rakvere Teatri “Leegionärid” Torontos Tartu College’is Eesti Elu
20 Mar 2015 EWR Online
CAPs Stseenid Rakvere Teatri lavastusest "Leegionärid". Fotod: Mats Õun
“Nii lihtne see ongi. Üks väli. Muld, kivid ja puu, millest saag või aeg üsna julmalt üle käinud. Viltuvajunud veskikivi, mis jahvatanud saatusi. Kell kuuldamatult igavikku tiksumas. Leegionärid.”
Niimoodi on Madis Kalmeti lavastust, 2013. a Eesti teatri aastaauhindade jagamisel parimaks lavastajatööks valitud “Leegionäre” kirjeldanud Virumaa Teataja teatrikriitik Inna Grünfeldt. “Leegionärides” mängitud Suur-Einari roll tõstis Rakvere teatri näitleja Tarvo Sõmeri meesnäitlejate 2013. a tippviisikusse.
Lavastus on tundlik teekond leppimiseni iseenda ja oma saatusega. Saksa mundrit kandnud Eesti mehed - meie isad, vanaisad, onud ja vennad - osalesid 1944. aasta suvel ja sügisel Eesti pinnal toimunud tõrjelahingutes. Mehed, kelle kehad jäid lahinguväljale ja kelle hinged ei leia rahu ning mehed, kes jõudsid küll koju, kuid kelle mõtted jäid lahinguväljale.
Virumaal, Porkuni all Vistlas toimusid vennatapulahingud, kui Sinimägedelt taganenud leegionärid jäid kotti oma Eesti laskurkorpuse poistele... lahingupausidel hõigati tuttavaid ja vennad otsisid vendi! Karm saatus ühe põlvkonna meestele, kogu Eesti rahvale!
Paralleelselt kolme saksa mundrit kandnud leegionäri saatuselooga, keda mängivad näitlejad Margus Grosnõi, Erni Kask ja Mihkel Kabel, jutustavad oma loo ka kaks ülejäänud tegelast. Esmalt ühe leegionäri ema, Maia Karu, keda kehastab näitlejanna Terje Pennie. Samuti meie kaasaegne, Suur-Einar, ühe leegionäri vend Tarvo Sõmeri kehastuses. “Tema kaudu kõnelevad ajad ja olud ühtpidi argisel ja teisalt üldistusjõulisel moel. Kuidas oli võimalik elada ka keerulisi aegu orjapilguta silmis, nõnda, et au ja südametunnistus oleksid määrimata,” on kirjutanud Sõmeri rolli kohta Virumaa Teataja teatrikriitik Inna Grünfeldt.
“Leegionärid” on kunagise Rakvere Teatri peanäitejuhi (1985-1988) Madis Kalmeti (s. 1955) suurem taaskohtumine oma kunagise koduteatriga. 1987. a, fosforiidisõja laineharjal esietendus siinsamas märgilise tähtsusega lavastus Kalju Saaberi “Koduvõõrad”. Pärast Rakveret on Kalmet töötanud Tallinna Linnateatris, Pärnu Endlas ja on hetkel hinnatud vabakutselise lavastajana oodatud igas Eesti teatris. Madis Kalmeti abikaasa Gita Kalmet on EV suursaadik Kanadas.
„Leegionärid“ on proosakirjanikuna tuntud Tiit Aleksejevi (s. 1968) debüütnäidend. Aleksejev lõpetas Tartu Ülikooli ajaloolasena, teadustööks ristisõjad, mis on olnud ka üheks inspiratsiooni allikaks tema loomingule. Aleksejev on töötanud diplomaadina Prantsusmaal ja Belgias, ta on korp! Sakala vilistlane ja reservohvitser lipniku aukraadis. “Leegionärid" ilmus Loomingu Raamatukogus 2010. a (LR 2010/20), see põhineb autori enda perekonnalool ning pälvis 2011. a Virumaa kirjanduspreemia. 2010. aastast on Aleksejev ka Euroopa Liidu kirjandusauhinna laureaat (romaan “Palveränd”, 2008).
Tiit Aleksejevi ajalooloeng "1944: mäletamise tähendusest" leiab aset Tartu College’is kolmapäeval, 22. aprillil kl 19. “Leegionäride” etendused reedel, 24. aprillil kl 19 (etendusele järgneb kohtumine näitlejate, lavastaja ja autoriga) ja laupäeval, 25. aprillil kl 15 Tartu College’is.
