Vilja julgeolekuvarudest müüdi maha umbes kolmandik
Kogukahju võib ulatuda 35 miljoni kroonini
Eile õhtupoolikul üritati Rakvere Viljasalves mõõta kahju suurust. Ettevõtte omanikud kohale ei ilmunud.
Põllumajandusminister Tiit Tammsaar nimetab rohkem kui kolmandiku riigi julgeoleku viljavarude kadumist Rakvere Viljasalvest uskumatuks. Kahe kuuga haihtus salvest väidetavalt kolmekümne viie miljoni krooni väärtuses vilja.
“See on uskumatult suur kogus ja ma ei usu, et kogu see vili võis sealt kaduda kahe kuuga, mis on möödunud salve viimasest inspekteerimisest,” ütles minister Tiit Tammsaar Eesti Päevalehele. “Isegi kui kogu see vili oleks läinud Rakvere piiritusetehasesse või Ekseko seakombinaati, poleks see kahe kuu jooksul tohtinud otsa saada.”
Eesti Päevalehega eile vestelnud viljasalve töötajate väitel jahvatati vili jahuks ja müüdi maha. Petuteele sundis omanikke minema väidetavalt neid juba kaua aega vaevanud majandusraskused ja kelmus olevat toimunud aastaid.
Kadunud kogus saladus
Rakvere Viljasalve 22. jaanuaril inspekteerinud kuueliikmeline riigikomisjon teatas toona, et kogu riigi julgeolekuvaruvili on salves olemas. “Ma kipun tõesti uskuma, et riigile tehti pikemat aega Potjomkini küla ehk olukorda ilustati,” rääkis Tammsaar.
Minister kardab, et alates 1999. aastast suurt osa riigi julgeolekuvaruks mõeldud vilja hoidnud Rakvere Viljasalves esitleti riigi vilja pähe samas hoiul olnud eraettevõtjate vilja. Pärast mullust üleeuroopalist põuda müüsid ettevõtjad oma vilja soodsalt maha ja nii polnudki Rakveres enam midagi ette näidata.
“Varem maksis söödavili 1,2 ja 1,6 krooni kilo. Nüüd on hind kaks krooni,” ütles Tammsaar. “See on väga suur hinnatõus.”
“Kannan ette, et seoses omavolilise tegevusega ning oma majandustegevusega vili puudub,” teatas Rakvere Viljasalve üks kolmest omanikust Vladimir Semjonov nädala alguses ministeeriumisse. Samuti mainis ta vilja kadumise põhjustena halvenenud hoiutingimusi. Eile Semjonov ja tema kaks kaasomanikku end viljasalves näole ei andnud.
Leib laualt ei kao
Põllumajandusministeeriumi algse teate kohaselt tunnistati kadunuks 13 000 tonni vilja ehk kolmandik riigi 40 000-tonnisest viljavarust. Selle koguväärtus on 25 miljonit krooni ja koguseliselt mahuks see ära rohkem kui 800 raudteevagunisse. Peale riigi on kümmekonna miljoni krooni ringis maksvast viljakogusest jäänud väidetavalt ilma Eesti-Soome ühisettevõte.
Enamik kadunuks jäänud viljast oli rukis. Väiksemal määral hoiti Rakveres nisu. “Riigi julgeolekut vilja kadumine ei haava, kuid tuntav auk siiski on,” ütles Tammsaar. “Nälga me häda korral siiski ei jää.”
Rakvere Viljasalve eile erandkorras visiidi teinud Eesti Viljasalve juhtkond pidi omanike redutamise tõttu leppima laojuhataja selgitustega. Juhtunu asjus võttis politsei eile firma töötajatelt esimesed selgitused.
Mitmed salve mahutitest olid kas tühjad või poolenisti täidetud. Kadunud vilja täpse koguse saab teada pärast mahutite tühjaks vedamist.
Riigi vili kadus ka Jõgeval
Viimane riigi vilja kadumise juhtum toimus mullu Jõgeva Viljasalves. Riik hoidis seal suurt osa strateegilisest riigireservist, kuid jõudis enne ettevõtte pankrotistumist kõik maha müüa. Kokku nõuab põllumajandusministeerium pankrotistunud ettevõttest 626 000 krooni, mis jäi saamata ühe viljapartii müügist. Viljasalve pankrotihaldur väidab samas, et riigi nõue Jõgeva Viljasalve vastu on 5,8 miljonit krooni. Osa sellest summast moodustab 1990. aastate lõpus toimunud viljamüügist Ukrainasse saadud raha, teise osa Eesti Viljasalve ja Jõgeva Viljasalve vahel sõlmitud laenuleping.
Kokku hoiab riik strateegilist viljatagavara viies Eesti viljasalves. EPL