Rannarootslased taastavad viimast kaljast PM
18 Oct 2003 EWR Online
Puidu Eestist Rootsi müük on tavaline, aga 80 palki, mis Noarootsist üle mere lähevad, kuluvad seal vana kaljase remondiks, kirjutab Lääne Elu.
Rannarootslane Birgit Eldh annetas need enda juhitavale sihtasutusele, kes taastab Spithamis ligi 80 aastat tagasi ehitatud „Hoppetit”.
Elupõline õpetaja ja Donneri gümnaasiumi direktor Eldh nägi esimest korda „Hoppetit” 2001. aastal Visby sadamas Gotlandil.
Eldh, kelle isa oli paadimeister Mattias Schönbergi käe all „Hoppeti” ehitusel osalenud, tegi laeva omaniku Philip Saueriga juttu ja too pillas lubaduse, et võib aluse müüa.
Umbes aasta tagasi kohtus Birgit Eldh juhuslikult Eestis tegutseva Rootsi rahvaülikooli rektori Sten Westerholmiga ja muu hulgas tuli juttu ka „Hoppetist”. Meremeeste suguvõsast ja ka ise suure purjetamiskogemusega Westerholm võttis tuld mõttest kaljas Eestisse tagasi tuua.
Aluse ostmiseks ja remondiks loodi sihtasutus, kes ostis „Hoppeti” ligi miljoni Rootsi krooni eest. Sihtasutust juhib Birgit Eldh.
„Kaljas on Rootsis kultuuriväärtus, Eestist rääkimata,” arvas Eldh. Westerholm lisas, et „Hoppet” on rannarootslaste ilmselt viimane sõidukorras kaljas.
Praegu seisab „Hoppet” Stockholmi südalinnas dokis ja ootab renoveerimist. Westerholmi sõnul on kaljase vöör 1982 renoveeritud, kuid ahtri kordategemiseks tollasel omanikul jaksu polnud.
Nüüd tulebki ette võtta äravajunud ahter ja seejärel sisetöö.
Eestist läheb Stockholmi kuningalossi akende alla kaljase korrastamist juhtima paadimeister Jorma Friberg. Birgit Eldhi arvates võib renoveerimine neelata miljon Rootsi krooni. Kümnendiku on sihtasutus kogunud korjandusega. Noarootsi männipalgid peaksid katma osa.
Arvatavasti ei saa „Hoppet” merele enne 2005. aasta suve.
Westerholmi sõnul talvitub laev ka edaspidi Stockholmis, kus võiks seda 20 kohaga alust kasutada majutuskohana.
Selle mõttega on päri ka Noarootsi vallavanem Ülo Kalm: „Noarootsi gümnaasiumil on eesmärk, et kord kolme aasta jooksul käivad õpilased keelepraktikal. Laeval saaksid nad soodsa öömaja, sest hotellid on väga kallid. ”
Märkmed: