Senikaua, kui mitte-eestlased ei õpi ära eesti keelt ega ole samas infoväljas, ei ole loota ka nende inimeste eestimeelsusele, arvab keeleteadlane Mart Rannut.
"Eesti keeleta siin elades on väga raske saavutada sama meelsust, mida saavutavad eestlased just eestikeelses keskkonnas, keset eestikeelset meediat, keset eestikeelseid uudiseid," rääkis ta saates "Vabariigi kodanikud".

Video siit: http://wms02.mmm.elion.ee/uudi...


"Nii kaua, kui me pole muudes keeltes loonud piisavalt seda infovälja, mis oleks sarnane eestikeelsele infoväljale, on väga raske saavutada sama meelsust teiste keelte kaudu," lisas ta....

Rannuti sõnul on vene gümnaasiumide reform, mis käsib sügisest minna 60 protsendi ulatuses üle eestikeelsele õppele, hädavajalik.

"See, et me 20 aastat oleme tasakesi jõnksutanud, on ebaloomulik. Poliitikud ei kipu selle teemaga arusaadavatel põhjustel tegelema. Need asjad tuleb ära teha, sest need on inimõigused. Eeskätt on oluline õpilane, et temast saaks konkurentsivõimeline Eesti kodanik," märkis keeleteadlane.

Vene koolis ligi kaks ja pool aastat õpetajana töötanud Pavel Alonovi sõnul pole koolid ja eeskätt õpilased veel reformiks täielikult valmis.

"Isegi kui õpetajad on valmis, siis kas õpilased seda on? Õpilased kardavad, et teadmiste tase langeb ja pole võrdväärne eestikeelsete koolidega. Nad kardavad, et jääme tundides pealiskaudseks, ei suuda vastu võtta sama palju infot kui emakeeles," selgitas ta.

Alanov märkis, et eestikeelne õpetamine ei garanteeri seda, et õpilased eesti keelt valdavad. Siiski leiab ta, et reformi tagasi keerata pole mõtet. "Aga tuleb olla paindlik, iga kooli käsitlema eraldi."

Märkmed: