Kodumaa ajalehti jälgides ilmneb, et Eestis kasvab nii kuritegude kui nende avastamise arv. Julgeolekusüsteemi ja politsei tõhustamine pole andnud tulemusi, mida ühiskond on senini lootnud. Probleemi lähemalt vaadeldes on näha, et kuritegude teostajate arv on kasvamas ning tuleb leida lahendusi, kuidas seda pidurdada.

Selle tegevuse võtmesõnaks on lepitus, mille all mõistame ühiskonnas valitsevate pingete leevendamist ja sotsiaalse sidususe suurendamist toimetulekuvõimaluste pakkumise läbi. Ühtlasi oleks see üheks lepitussammuks erinevate sotsiaalsete gruppide vahel.

Raskustes olevatele lastele on vaja luua arvukaid päevakeskusi, sest olemasolevaid on liialt vähe - senini asutatud heategevusorganisatsioon Caritase poolt. Nende päevakeskuste eesmärgiks on vähendada riskirühma kuuluvate lastega seotud riske ja hoida neid tänavale sattumast.

Ajakirjanduse kaudu tunnemegi sõna "tänavalapsed", kellele püütakse korvata puuduvat kodust kasvatust ehk head lastetuba (kinderstube), tagamaks eakaaslastega võrdseid võimalusi.

Igapäevase töö sisuks on laste hooldamine (keha ja riiete puhtus),probleemsituatsioonide lahendamine (grupitöö, individuaalne suhtlemine,kontakt kasvataja, klassijuhataja, kodu ja lastekaitsetöötaja vahel),ühistegevused (ruumide korrastamine, toidu valmistamine ja muud üritused), õppeabi. Toimub vabatahtlik töö lastevanematega.

Tänavalaste arv Eestis on kasvamas, nii on ka kriminaalsus. Need noored on silmapaistvalt kuritegevuse taimelavaks. Olukorda on uuritud laste probleemidega tegelevate organisatsioonide poolt ja ka sotsiaalhooldeasutuste ja nende aruannete kaudu. On näha, et preventsioon on kõige tõhusam tee, kuidas neid lapsi aidata ja samas vältida kuritegevuse juurdekasvu.

Olukorrad Eestis, mis põhjustavad laste eemaldumist ühiskonnast ei erine oluliselt nendest, mis on seotud sama küsimusega Kanadas: perekonna madal sissetulek ja vanemate madal haridus, tööta perekonnad, riigi ja riigiasutuste poolt pakutav minimaalne abi, vägivald kodudes, vanemate hoolimatus, uimastite ja alkoholiprobleemid jmt. Nagu näha, on paljud loetletud olukordadest tihedalt üksteisega seotud. Õnneks on Eestis organisatsioone, mis töötavad väga edukalt preventsiooniprogrammidega.

Nendest ehk kõige silmapaistvam on Caritas Estonia. See organisatsioon on oma tööga tähelepanuväärselt hästi edasi jõudnud.

Igal aastal peab ta taotlema abi mitmelt poolt - välismaalt, Eesti fondidelt ja sotsiaalsektorist, ja seda oma programmidele ja töö tulemustele tuginedes. Organisatsiooni tegevusaruanded näitavad, et raha kasutamine ja programmid on väga reaalsed. Töö tulemused on saanud kiitust riigi ja linnade sotsiaalosakondade poolt.

Paraku on sotsiaalsektoris vajadusi sedavõrd palju, et iga taotleja saab vaid vähe abi oma tegevuse käigushoidmiseks. Seepärast jääb abitegevuse kasv väga aeglaseks, olgugi et vajadused on suured.

Caritas Estonia töötab lastega, kes tulevad peredest, kus on ülalnimetatud probleeme. Neid lapsi tuleb aidata, et nad saaksid püsida teel, mis viib edasi. Riskigrupi lapsed juhitakse Caritase lastetubadesse koolide poolt. Lastetoad sisustavad nende vaba aega, annavad võimaluse õppimiseks ja töökogemuste omandamiseks, tervislikuks toitumiseks, hügieeniga tegelemiseks ning paljuks muuks. Tegevust juhivad kogemustega pedagoogid, psühholoogid ja sotsioloogid. Suveks korraldatakse lastele laagreid ja paigutatakse lapsi ka eesti taludesse.

Ottawa Eesti Seltsi toimkond "Action Estonia" on mõnda aega töötanud tänavalaste toetusprogrammiga, et aidata raskustesse sattunud lapsi Eestis. Vestlused laste kasvatajate ja riigi sotsiaalsektoriga viisid veendumuseni, et preventsioon ehk ärahoidmine on kõige tõhusam tee noorte aitamiseks. Eesmärgiks on laste integreerimine ühiskonda, et nendest saaksid töötavad inimesed, kes on uhked olema Eesti kodanikeks.

Majanduslik abivajadus on väga suur. Eespool kirjeldatud olukorrad sarnanevad mitmeti olukorraga Kanadas. Vahe seisab aga selles, et Kanada ühiskond on aastate jooksul suutnud käivitada programme pahede tõrjumiseks ja seda nii valitsuse tasandeil kui ka erasektorist algatatult. Eestis on aga sotsiaalsektoris vajadusi nii palju, et iga taotleja saab vaid väikese abi Eestist enesest oma tegevuse käigushoidmiseks.

Me kõik annetame siin Kanadas erinevatele organisatsioonidele. Seekord palub "Action Estonia" lugejaid saata rahapanuse noorte abistamiseks Eestis.

Lapsed on meie tulevik ning aidates laste probleemidega tegelevaid organisatsioone, aitame kaasa Eesti arengule. Annetustshekid palutakse kirjutada "Street Kids in Estonia" nimele ja saata aadressil: Action Estonia, c/o Embassy of the Republic of Estonia, 260 Dalhousie St. Suite 210, Ottawa, Ont. K1N 7E4. Raha saatmine Eestisse ja tulumaksukviitungite väljasaatmine toimub koostöös Rotary Klubiga Ottawas. "Street Kids in Estonia" on registreeritud Ottawa Rotary Klubi projektina. Klubi töötab koos Tallinna Rotary Klubiga, kus tuntakse kohapealseid olusid ja jälgitakse projekti tööd ja ressursside kasutamist.

Tänavalaste programmi toetavad E.E.L.K. Peapiiskop Torontos, E.V.Suursaatkond Kanadas ja Aupeakonsulaat Kanadas.

WALTER PENT

Märkmed: