Pealkirjas väljendatu vist mingeid lahkarvamusi ei tekita, aga paraku pole kerge mõõta ega võrrelda head ja halba mis kaasneb haiguse või raviga.
Ravi – leebe või karm
Wuhani viirus on väga nakkav ja palju inimelusid nõudev ülemaailmne pandeemia. Selle tõhusaks ennetamiseks osutub loodetavasti vaktsiin, mida praegu ennenägematu kiirusega valmistatakse. Enne kui vaktsiin pandeemia lõpetab või vähemalt drastiliselt piirab, on paljud riigid üritanud viiruse levi piirata meetmetega, mis on nii karmid, et nende tagajärjel on majandus seiskunud ja suur osa rahvast on jäänud tööta ja sissetulekuta. Lennuliinid, turismifirmad ja paljud söögikohad on pankrotistumas. Mitmetes riikides on suletud koolid, mistõttu paljud emad ei saa tööle minna, isegi kui neil veel töökoht on. Laste haridus ja areng on pärsitud.
Pea kõik riigid on kehtestanud piiranguid. Mõnes riigis nagu Rootsi, on need olnud võrdlemisi leebed, aga teistes riikides, nagu näiteks Hispaanias, karmid.
Leebe Rootsi
Rootsi andis oma kodanikele nõu ainult sotsiaalse distantseerumise ja isikliku hügieeni kasutamiseks. Rootsi tavaliselt ei kasutata seadusi inimeste tervise kaitsmise käitumise mõjutamiseks. Baarid, restoranid ja alla 16-aastaste koolid on avatud.
Paljud rootslased käivad avalikult ringi maskita, rändavad ja elavad tavaliselt. Kuigi esialgselt tõusid surmad, on need nüüd tublisti langenud.
Karm Hispaania
Hispaania otsustas oma riigi suurelt osalt sulgeda. Pealinna võib siseneda või sealt lahkuda ainult töö, tervise või muudel tungivatel põhjustel.
Restoranides, baarides ja kohvikutes pole enam lubatud baaris teenindada ning nende maht ei tohi ületada 50%. Näomaske tuleb kanda kõigis Madridi avalikes kohtades, nii sise- kui ka välistingimustes ja sotsiaalse distantseerimise reegleid tuleb alati järgida.
Isegi härjavõitlusi ei tohi enam pidada.
Tagajärjed
Järgmised tabelid näitavad surmajuhtumeid Hispaania karmi ravi strateegia ja Rootsi leebe strateegia tagajärjel.
Allikas: COVID-19 surmajuhtumid maailmas sajatuhande elaniku kohta, Johns Hopkins Ülikool
Tabelitest nähtub, et karmi ravi strateegia surmajuhtumite vältimiseks edukam ei olnud. Küll aga kahjustas see tõsiselt Hispaania majandust, pärssis noorte haridust, rikkus inim- ja kodanikuõigusi ja tekitas ka palju muid ebameeldivusi.
Rootsile sarnaseid tulemusi on andnud Jaapani, Taiwani ja Lõuna Korea võrdlemisi leebe strateegia.
Johns Hopkinsi Ülikooli Koroona Ressursside Keskuse andmetel oli surmajuhtumeid sajatuhande elaniku kohta järgmistes Euroopa riikides, seisuga 5. oktoober 2020: Belgia 88,23, Hispaania 68,97, Rootsi 57,89, Soome 6,27, Eesti 5,07 ja Läti 2.02. Näib, et Läti, Eesti ja Soome on vähemalt senini kasutanud õiget viiruse vastast strateegiat.
USA valimiste mõju viirusele ja ravile
Ameerika Ühendriikide 50 osariiki on kasutanud erinevaid strateegiaid pandeemiaga võitlemiseks. Suurelt osalt on see tingitud faktist, et 3. novembril on valimised, mis otsustavad kas riigis, osariikides ja kohalikes valitsuses on võimul vabariiklased või demokraadid. Presidendi tooli ja kongressi enamuse saavutamiseks on tavaliselt rahva heaolu kasulik võimulolijatele. Pandeemia ja sellega kaasnev majanduse langus, segadused ja märatsemised on seevastu kasulikud võimule pürgijatele, seekord demokraatidele.
Kolmandal novembril saame teada, kes võidab valimised ja kui palju mõjutas valimisi Wuhani viirus.
Järeldused
Tähtis on aru saada, et lahenduste leidmine Wuhani viiruse raviks ei saa pelgalt oleneda teadusest ja kindlasti ei tohi see oleneda ainult viirusest tingitud surmajuhtumite arvust. Kui eraldame kõik inimesed täielikult üksteisest, võime küll välistada kõik viirusest tekitatud surmad, aga sellega võime hävitada ka kogu riigi majanduse ja ühiskonna normaalse toimimise. Sellega võiks kaasneda ennekuulmatu näljahäda ja suremuse tõus paljudel muudel põhjustel.
Irja Lutsar, Tartu Ülikooli bio- ja siirdemeditsiini instituudi professor väidab ERR artiklis (05/10/2020) „Koroonaviirus on tagasi“: „Kõige efektiivsemaks on osutunud riigi täielik sulgemine vähemalt kuueks kuni kaheksaks nädalaks. See meetod aga pole jätkusuutlik (nii nagu karantiin lõpeb, tuleb haigus tagasi), on psühholoogiliselt väga raskesti talutav ning ilmselt ebaproportsionaalne koroonaviiruse ennetamiseks. Samuti on majanduslik kahju suur.“
Dr. Graham Medley, nakkushaiguste professor Londoni Hügieenia ja Troopilise Meditsiini Koolis ja Nakkushaiguste Matemaatilise Modelleerimise Keskuse direktor, kirjutab oma artiklis (The Times,1/10/2020) pealkirjaga „Scientists shouldn’t have the final word on Covid-19 plans“ (Teadlastel ei peaks olema lõppsõna Covid-19 tulevikuplaanis): „Vaidlus on oluline teaduslikkude probleemide lahendamiseks. Aga kui need probleemid pole korralikult defineeritud ja puuduvad olulised tõendid, ei suuda teadlased lahendust leida paremini kui keegi teine. Just see on olukord Covid-19ga.“ Ta väidab, et niihästi viirus kui selle ravid võivad teha kahju ja neid on vaja tasakaalustada, mida on raske teha kui me ei tea vahetuskurssi „noorte hariduse ja vanemate inimeste viirusest kaitsmise vahel“ ja „töökohtade, vabaduste ja tervise vahel.“