Nädala portree Hiljutisel vabariigi aastapäeva nädalalõpul võlus Toronto eestlasi sarmikas Eesti Televisiooni (ETV) saatejuht Reet Linna, kes viis siin suure professionaalsusega läbi ETV saate „Laulge kaasa“ salvestuse, milles osales sadu inimesi. Üritust toetas Eesti Sihtkapital Kanadas. Reet Linna pole siinsetele eestlastele võõras: eelmine kord viibis ta Torontos 1999. aastal ja reisist on tal vaid head mälestused. Nii oli sel korral juba mitmeid sõpru-tuttavaid ootamas. Intervjuus Eesti Elule rääkis Reet Linna oma aastakümnete pikkusest lauljateest ja televisioonikarjäärist ning sellest, kuidas ta suudab alati nii särtsakas ja energiline olla.
Reet Linna on põline tallinlanna, sündinud kultuuriinimeste peres: tema isa oli tuntud helilooja ja laulja Arved Haug, kes loonud palju tuntud lugusid („Hõissa pulmad“ jt.) ning laulis koos Eri Klasi, Kalju Terasmaa ja Uno Loobiga. Reeda ema oli segakoori laulja, kelle omaaegne õpetaja konservatooriumis oli Helmi Betlem. Nii kasvasid Reet ja tema õde üles muusika keskel ja pole ime, et muusikast sai lahutamatu kaaslane terveks eluks.
Keskkooli lõpetades seisis Reet valiku ees, kas pühendada elu ehk siis elukutse valik laulmisele või joonistamisele. Proovis konservatooriumisse, seal kästi aasta aega oodata; astus siis pedagoogikaülikooli joonistamise ja käsitöö erialale, lõpetades ülikooli õpetaja diplomiga. Samal ajal on ta kogu aeg laulnud: Eesti Filharmoonia juures laulustuudios, esinenud koos orkestritega ning laulnud koos lauljast abikaasa Ivo Linnaga duette.
Eesti Televisiooni tööle asus Reet Linna juba peale ülikooli lõpetamist, 1969. aastal ja on seal tänapäevani, tõustes mööda karjääriredelit, samas olles ajakirjanduslikus mõttes iseõppija. Algul oli ta toimetaja, hiljem saatejuht. Tema valdkonnaks on olnud põhiliselt muusika- ja meelelahutussaated.
Reet Linna alustas oma telekarjääri saatega „Kuulata, muusika“, mis oli sõna ja muusika kooslus. Aastakümnete jooksul on ta läbi viinud erinevaid formaate — tutvustanud bände, teinud telemänge, rahvusvahelisi saateid... Hetkel on ta põhitööks „Laulge kaasa“, mida tehakse suviti, ja otsesaade „Soovikas“ — arhiivipõhine saade, kus inimesed saavad kuulata soovitud laule. Hiljuti liitus Reet hommikuprogrammiga „Tähelaev“, tehes persoonisaateid kuulsatest inimestest ja dünastiatest. Möödunud aastal tegi ta jutusaadet „Vastutuult“ — intervjuusid naistega, kes on teinud elus kannapöördeid: Evelin Ilves, Lagle Parek, Sirje Kiin, Anna Levandi, Elle Eljand.
1990-ndate aastate keskel juhtis Reet Linna toredat meelelahutussaadet „Kuulus või kummaline“, mis kestis suure populaarsusega kuus aastat. Siis sai aeg täis.
Küsin Reedalt, millise nipiga on tal õnnestunud püsida televisiooni tipptegijate ridades mitu aastakümmet, hoolimata Eestis valitsevast noortekultusest? Reeda sõnul pole see enam nii katastroofiline, põlvkondade vahelise lõhe probleemist on jagu saadud ja hakatud taas hindama vanemaid tegijaid; noortel puudub ju ajalooline mälu ning raske on teha saateid teemadel, mille tausta ei tea. Nii et vanem ja noorem põlvkond eksisteerivad teleekraanil sõbralikult kõrvuti. Igatahes on Reet Linnale seni tööd jätkunud kuhjaga ja loodetavasti kestab see veel kaua.
Oma lemmikvaldkonnana nimetab ta hommikutelevisiooni laadset saadet, kus on juttu, muusikat ning saab inimest avastada. Talle meeldib intervjueerida inimest, kes esmapilgul tundub väga kinnine ja end kontrolliv, kuid usaldusliku vestluse käigus on tore näha tema avanemist ja inimliku külje väljatulekut. Seda suudab vaid professionaalne intervjueerija.
Möödunud aastal sai Reet Linna oma töö eest presidendi Valgetähe ordeni.
Reet Linna isiksus on alati olnud eesti ajakirjanduse huviorbiidis. Näiteks seoses hiljutise saatega „Tantsud tähtedega“, kus ka Reet osales. Temast kirjutavad tihti mitmed väljaanded ja Reeda sõnul on see tähelepanu küll vahel väsitav, samas on kena, et tema vastu ikka huvi tuntakse. Ta leiab, et ajakirjandus on tema vastu üldiselt kena ja armuline olnud ning ta pole ka oma käitumisega andnud põhjust millekski muuks. Suurt rõõmu teeb, et rahvas teda väga hoiab.
Selle kinnituseks on Reedal mitmeid näiteid: nii mõnigi televaataja on saatnud talle kingituseks mee- või moosipurgi; kord pani üks vana inimene talle ümbrikusse 25 krooni, mida Reet hoiab tänaseni kui suurt reliikviat.
Üks Reeda tegevusvaldkondi on heategevus: ta on Tallinna kodutute patroon. Kodututele korraldatakse saunapäevi, käiakse varjupaikades; jõulude aegu toimusid riiete kogumise aktsioonid.
Reet osaleb rõõmuga mitmetel heategevusüritustel. Kuigi Reeda sõnul pole Eestis aeg selleks veel nii küps, et näiteks kõik muusikud hea meelega tasuta esineksid, nimetab ta mitmeid ka siin mail tuntud muusikuid, kes seda alati hea meelega teevad: Karl Madis, Erich Krieger, Boris Lehtlaan.
Oma tohutu energia arvab Reet peituvat geenides: näiteks tema tädi, kes on 94aastane, hakkas ligi 80aastasena harrastama purjelauasõitu ja langevarjuhüppeid, käis matkadel ja oli oma vanuseklassis orienteerumise maailmameister.
Reet on äärmiselt optimistlik ja positiivse mõtlemisega — nii on palju kergem elada. Stressaja tüüp ta ei ole. Reedal on kolm last ja kaks lapselast. Tal on seljataga kaks abielu, praegu elab ta koos oma noorema poja Roberti (24) ja emaga. Robert õpib Tallinna Ülikooli Balti Meediakoolis operaatoriks, tahab filmi peale minna ja teeb ka bändi. Ta on ka tubli rulasõitja, ekstreemsporti armastavad nende peres paljud. Reeda tütrel Hanna-Stiinal on 7aastane poeg Kaspar; vanemal pojal Kentil 14aastane tütar Lisette.
Reet elab Tallinnas Meriväljal, tal on suur aed, kus kasvab palju lilli. Ta armastab hommikuti kiirkõndi teha ja hiljem kaua üksi kohvi juua. Kord kuus teeb Reet Naistelehele intervjuusid tuntud isikutega — nii et talle pole võõras ka kirjutav ajakirjandus.
Vahel õhtuti esineb Reet koos Are Jaamaga pubides tantsuks, lauldes poplaule läbi aegade. Talle meeldib inimeste ees olla, saades neilt energiat; ja Reedale öeldakse jälle, et energiat annab tema neile. Tervis on Reedal hea ja ta arvab, et haigeks jääks ta siis, kui ta elustiil ei oleks nii liikuv. Ning palju on kinni ka mõtlemises. Ringisõitmist on tõesti palju; Reedal on ka firma Reet Linna Meelelahutus OÜ, mille raames tegutseb ta õhtujuhina ja kirjutab.
Puhkuseks nimetab ta suviseid „Laulge kaasa“ salvestusi: välja sõidetakse neljal korral ja tehakse ühe nädalalõpuga viis salvestust. See on küll väsitav, kuid organiseerimistöö on suurepärane ja töö käib käsikäes puhkusega.
Sel aastal on ta teinud ka mitmeid välisreise, käies ka Alpides suusatamas. Mäesuusatamise pisiku sai Reet eelmisel korral Kanadast, kui perekond Varrik teda mägedesse viis.
Kuigi ka seekordne Kanada reis oli väga töine, sai ta ka ringi vaadata: kogu sõbralik grupp (võttemeeskond ja muusikud, kelle seas Reet ainuke naine) külastas Niagara Falls'i. Siinsete eestlastega sai Reet Linna väga hea klapi ja talle tundub, et võrreldes eelmise korraga on paljud inimesed avatumad. Ollakse rohkem üks rahvas.
Kui Reet käis Torontos plaadipoes pojale plaati ostmas, haaras teda tohutu uhkustunne, kui riiulilt vaatasid vastu Arvo Pärdi plaadid — et meil on eestlasi, kes Eestit maailma viivad.
