Foto: Nord-Ost Institut
Tõsiasja, et Eestile on Lutheri omaaegsed kirikureformid sügava jälje jätnud, meenutasid Tartu vanamuusikaansambli Triskele kaks kontserti Saksamaal möödunud aasta novembri lõpus.
Reformatsiooni 500. aastapäeva tähistati Saksamaal lugematute üritustega. Mõtestamaks Martin Lutheri mõju Euroopa kultuurile ja ka laiemalt, toimus arvukalt konverentse, seminare, kontserte, raamatuesitlusi, koostati näitusi. Turule toodi koguni Martin Lutheri teemalisi mänguasju.
Lutheri algatatud uuenduste tähtsust Eestile on raske üle hinnata. Omamoodi kaanoniks on saanud teadmine, et seni rahvale kaugeks jäänud kristlik kirik hakkas reformatsiooniideede levides rohkem omaseks saama. Kuid sellega reformatsiooni mõju kaugeltki ei piirdunud. Reformid ja uuendused jõudsid Eestisse sajandite jooksul erinevate lainetena ning jätsid olulise jälje Eesti vaimuellu väga mitmes mõttes – alates haridusideedest ja lõpetades tööeetikaga.
Andmaks omalt poolt panust reformatsiooni juubeli tähistamisse ning kinnitamaks luterliku traditsiooni olulisust Eesti ajaloos, korraldas Eesti saatkond Berliinis koostöös Saksa ja Ida-Euroopa vaheliste sidemete uurimisega tegeleva Lüneburgi Nord-Ost instituudi ning Berliinis asuva Immanueli kirikuga kaks kontserti. Ansambel Triskele esituses kõlasid Lutheri koraalide rahvapärased töötlused. 24. novembril toimus pea täissaalile kontsert Tartu sõpruslinna Lüneburgi kloostri kirikus. Päev hiljem esineti Berliinis Prenzlauer Bergil asuvas Immanueli kirikus.
Vanamuusikaansambel Triskele koosseisu kuuluvad Tarmo Tabas (laul), Ergo-Hart Västrik (laul), Heikki-Rein Veromann (flöödid, laul), Toivo Sõmer (lauto, bouzuki, kandled, laul), Janno Mäe (trummid, kannel, laul). Kahekümne koosmusitseerimisaasta jooksul on avaldatud seitse albumit, millel on tõlgendatud nii Eesti rahvapärast koraalivaramut kui ka vanemaid rahvalaule. Rahvapäraste koraalide kõrval on ansamblile inspiratsiooni pakkunud Eesti regilaulud ja Euroopa keskaja muusika. 2017. aastal Eesti Kultuurkapitali helikunsti sihtkapitali aastapreemia pälvinud Triskele on käinud kontsertturneedel Hollandis, Leedus, Saksamaal, Soomes ja Tšehhi Vabariigis.
Möödunud aasta novembris Saksa pühakodades kõlanud meloodiad kirjutati üles 20. sajandi alguses rahvaluule kogujate poolt. Ansambli liige, folkorist Ergo-Hart Västrik möönis, et esitusele tulnud koraalid esindavad veel 20. sajandi alguses “Eesti äärealadel püsinud vaimulikku laulutraditsiooni, mis pärineb ajast enne orelite kasutuselevõttu koguduselaulu saatmisel. Nn keerutustega koraale lauldi eestlaulja järgi ning ka väljaspool kirikut, kus need hakkasid elama n-ö oma elu. Rahvapärastes koraalides võib küll sageli ära tunda luteri-
usu kirikus kasutusel olnud viise, kuid neid on osal juhtudel lihtsustatud, teisalt aga enamal määral kaunistatud. Meloodiad, mis paljuski põhinevad keskaja muusikatraditsioonil, on jätnud sügava jälje Eesti rahvakoraalide varamusse ja mõjutanud nii kohalikku muusikakultuuri.”
Saatkond tänab Nord-Ost instituuti ja Immanueli kirikut, kes Triskele kontserdid võimalikuks tegid. Täname ka neid, kes kuulama tulid, ning jääme lootma, et Triskele naaseb Saksamaale juba peagi.
Björn Piibur
Advertisement / Reklaam
Advertisement / Reklaam
Pildiallkiri: Tartu vanamuusikaansambel Triskele 24. novembril toimunud kontserdil Lüneburgis.EWR korrespondent Meeli Bagger.
