Saksamaa mitmes paigas sai jaanuaris näha monoetendust “Rehepapi maailm”. Kogu perele sobiv etendus põhineb eesti rahvajuttudel.
Berliini Eesti Kooli oli kaugelt kohale rännanud nukuteatrisse 23. jaanuaril kogunenud ligi 40 vaatajat, nii väiksemat kui ka suuremat. Keelele jäi kripeldama küsimus, kuidas kogu see professionaalne lavakraam oli mahtunud lisaks näitleja Külli Palmsaarele ja lavastaja Hans Hartvich-Madsenile väikesesse sõiduautosse. Aga lava oli kohal ning dekoratsioonid ja nukud olid imeilusad, eesti skulptori Gea Sibola Hanseni valmistatud.
Kuna etendusele eelnenud emakeeletunnis tutvustas õpetaja lastele kratti, rehepappi ja üldse vanarahva jutte ning kunstiõpetusetunnis said lapsed ise kratti meisterdada, siis võeti nooremate vaatajate poolt “Rehepapi maailm” vastu enesestmõistetavusega.
Suurima elamuse said lapsed endi sõnul puidust ja vildist meisterdatud nukkudest ja sellest, kui tsaariarmee kindraliks kehastunud Külli hakkas esiridades istuvate laste seast nekruteid värbama. Ikka “Adina-madina sutka-sai, vesper maler kupper koi, iits-tiits, tiberi-tam, krõška! Nimi!” Esimene noor väljavalitu oli pärast oma nime ütlemist päris kohkunud, kui kuulis, et tal on nüüd õnn veeta järgnevad 25 aastat tsaariarmees sõdurina. Järgmised nekrutid teadsid juba naerda.
Arvatavasti üllatas Rehepapi etendus kõige rohkem täiskasvanuid. Kuskilt mälusopist kerkisid esile lapse- ja nooruspõlves kuuldud rahvajutud. Esimeses loos nägime Rehepapi võitlust külarahva viljakotte varastada püüdvate krattide ja Vanapaganaga. Teine lugu jutustas sulaspoiss Jüri põgenemisest sohu, et pääseda tsaariarmeest. Selle asemel võetigi siis armeesse Berliini Eesti Kooli õpilased. Kolmandas loos käis tütarlaps Anu võitlus halltõvega. Selles loos oli üks vildist nukk nii omapärane, et publikust pakuti variante: see on kala, ei, see on jänes, ei, hoopis müts!
Kõige pisematel vaatajatel oli etendust vist küll raskevõitu mõista, aga tänu Külli vahetule suhtlemisele lastega, Hansu sätitud salapärasele valgusele ja Eesti folkansambli RO:TORO traditsioonilisele torupillimuusikale said kindlasti kõik oma osa elamusest.
“Rehepapi lugude” Saksamaa turnee viimane etendus oli 27. jaanuaril Hamburgis. Kuna teatriõhtu langes töö- ja koolinädala keskele, siis kogunes väike, aga vaimustunud vaatajaskond. Külli Palmsaare kehastatud lavakangelased muutusid Hans Hartvich-Madseni lavastajakäe all ja tema seatud valgustuse ning muusikatausta saatel elavaks. Eriti K. Palmsaare hääle varjundlikkus – Rehepapi ja Vanapagana maskuliinsest hääletämbrist kuni naistegelaste õrnade lausumisteni – ja tema võime publikut innustada avaldas suurt muljet. Hamburgi tänulikud teatrikülastajad nautisid nukuetendust ja said mõtlemisainet rehepapi maailmast ka edaspidiseks.
Kadi Mustasaar, Kaja Telschow
