12 ühiskonnategelase ideest alguse saanud ja täna ajakirjanduses avaldatud Harta 12 on mures Eesti riigi demokraatia lagunemise pärast. Petitsioonide lehel on sellele tänase päeva jooksul alla kirjutanud juba tuhanded inimesed, vahendas "Aktuaalne kaamera".
Rein Raua sõnul on kriitika tagant vandenõuteooriate otsimine ületanud igasugused piirid.
"Kõige rohkem häirib see, et kui president oma reaktsioonis ütles, et demokraatiat ei saa kaaperdada, siis mulle tundub, see on juba juhtunud, demokraatia on kaaperdatud ja me tahame seda tagasi," ütles ta.
Raud lisas, et väga paljudel inimestel ei ole ettekujutust või eeldust, et riik võiks koosneda vabadest inimestest, vabadest kodanikest.
"Kui keegi avaldab oma kriitilist arvamust, siis vastureaktsioon on, et huvitav, miks ta seda tegi, kelle huvides see on, mis on tema tegelikud eesmärgid. Lihtsalt see mõte, et vaba inimene vabalt kasutab oma arvamuse avaldamise õigust, ei tule kellegi nagu pähe," nentis professor.
Tema sõnul on praegu kõigile selge, et Eesti poliitilist süsteemi on vaja muuta.
Harta 12-le allakirjutanud ja selle teksti koostamises kaasa löönud ajaloolane David Vseviov loodab, et poliitikud ja kodanikuühiskond suudavad leida ühisosa. "Minu jaoks on see laias laastus ikkagi kultuuri küsimus. Kultuursed inimesed räägivad teistega, kuulavad teisi inimesi ära. See on puhtalt selle valdkonna probleem, mida ma praegu Eestis näen," ütles ta.
Vseviov näeb ohtu selles, et väga paljud inimesed on pettunud demokraatias. Kui loobutakse demokraatlikest võitlusvahenditest, saab väga tihti võimaluse vägivald.
"Praegune olukord siin meie regioonis ilmselt sellisel stsenaariumil realiseeruda ei võimalda, aga kes teab," lisas Vseviov.
Endise poliitiku Ignar Fjuki arvates puudub poliitväljal ideede konkurents ja võimule püüdlemise konkurents. "Selle tulemuseks ongi, et võim tajub, et teda ei ohusta miski. Keegi talle kuklasse ei hinga. Ta hakkab tajuma ja juba jutustama, et ta on asendamatu, igavesti sellesse ametisse pandud," tõi Fjuk välja.
Toimetas Karin Koppel ERR
