Ütlete, et tõusmas on järjekordne ülemaailmne vihalaine. Mis see vihalaine on ning kuidas on varasemad vihalained maailma mõjutanud?
Ühiskondade saatus on enamik ajast ehitada ja aeg-ajalt ehitatut lõhkuda. Ehitamine on igav, ennustatav ja kesiste tulemustega. Takerdub aja jooksul üha enam reeglitesse.
Lõhkumine on huvitav, ootamatu ja vabastab reegleist. Ta toob palju valu ja kannatusi – seda aga loodetavasti ainult teiste jaoks. Enamiku ajast järgime väljakujunenud juhtoinaid liigagi taltsalt. Uriseme, aga vaikime, uskudes, et midagi muuta ei saa, kuigi saaks. Vahetevahel aga kuhjub viha, viha kogu ühiskondliku korralduse vastu. Levib usk, et kõike segi lüües saab põgeneda iseendi eest.
Üks selline vihalaine tõi saja aasta eest kommunismi ja fašismi. Nüüd on Läänes liberaaldemokraatlik kord juba nii kaua valitsenud, et selle hüvesid peetakse enesestmõistetavaks ning nähakse ainult selle puudujääke ja kitsendusi. Et neist vabaneda, ollakse valmis kõike uppi lööma. Selle ülemaailmse kõrval on vihalainel igal maal ka kohalikke ajendeid.
Advertisement / Reklaam
Advertisement / Reklaam
Kas tüdimus liberaaldemokraatlikust korrast võib tõesti tuua sama tõsised tagajärjed nagu kommunism ja fašism ning maailma edukaim ja arenenuim osa hävitab taas ise oma heaolu?Kui kaugele lammutamisega minnakse, saame teada alles tagantjärele. Loodan, et püsib piires, aga see on ennastsüvendav mehhanism.
https://ekspress.delfi.ee/arti...
Rein Taagepera sündis 1933 Tartus ning ta pere pages Eestist 1944.
Keskkooli lõpetas ta Marokos, seejärel õppis Toronto ja Delaware’i ülikoolis füüsikat.
1969. aastal sai magistrikraadi rahvusvahelistes suhetes ja asus tööle California ülikooli Irvine’is, kus oli kuni 1994. aastani politoloogiaprofessor.
1991 asutas sotsiaalteaduskonna Tartu Ülikoolis, oli selle esimene dekaan ning hiljem politoloogiaprofessor.
1992. aastal saavutas presidendi otsevalimistel esimeses voorus Arnold Rüütli ja Lennart Meri järel 23 protsendiga kolmanda koha.
2000 Riigivapi II klassi teenetemärk.
2005 tõi Eesti demograafilist olukorda kirjeldava väljendi „demograafiline vetsupott“.
Allikad: Vikipeedia, Johan Skytte Instituut.
