Sven Randlaid Toimetaja
29. august 2018, 19:20
Urmas Reinsalu ja Andres Anvelt õhtusel ringkäigul.
FOTO: Joakim Klementi
https://www.postimees.ee/61442...
Justiitsminister Urmas Reinsalu ja siseminister Andres Anvelt tõstsid kuritegevuse vastases võitluses prioriteetide hulka küberkuritegevuse ja täiendasid alaealiste poolt toime pandud kuritegude puhul prioriteedina grupis toime pandud ja vägivallakuritegude menetlemise.
Urmas Reinsalu rääkis Postimehele, et tänasel kahe ministeeriumi ja allasutuste esindajate kohtumisel kehtestati prokuratuurile ja politseiasutustele uued prioriteedid kuritegevuse vastases võitluses. Uue prioriteedina toodi välja vajadus tekitada uurimisasutustel tugev võimekus küberkuritegude tõkestamiseks ja uurimiseks. Samuti rõhutati suure kahjuga majanduskuritegude puhul eraldi rahapesu kuritegude menetlemise võimekuse parandamist ja toodi sisse alaealiste poolt toime pandud kuritegude kui prioriteedi puhul rõhuasetuse eelkõige grupis toime pandud vägivallakuritegudele.
Perevägivalla kõrval toodi ühe probleemina eraldi esile seksuaalsed rünnakud laste vastu.
Reinsalu märkis, et ministeeriumidel on menetlusosalistele kolm põhimõttelist ootust, kuidas kriminaalmenetlusi läbi viiakse. Esiteks tuleb suurendada kriminaaltulu tuvastamist ja konfiskeerimist, et kuritegevus ei tasuks ennast ära. Teiseks keskenduda enam süüteomenetluses ohvrikeskusele ja kolmandaks pöörata rohkem tähelepanu välismaalastest kurjategijate väljasaatmisele Eesti riigist.
«Kui on kuritegusid toime pannud isikud, kes ei ole Eesti kodanikud, siis tegelikult neid välismaalasi tuleks enam riigist välja saata,» rõhutas justiitsminister.
Alaliselt siin viibiva välismaalase puhul tuleb menetlusasutustel hinnata asjaolusid ja kui vajalikud tingimused on täidetud, siis taotletakse kurjategija väljasaatmist. Kindlasti oleks väljasaatmine välistatud siin süüdi mõistetud võõrriigi spioonide puhul.
Tallinna noortekampade kogunemised kohtumisel otseselt jutuks ei olnud, küll aga räägiti grupis toime pandud vägivallakuritegude vastu võitlemisest. «Kuna need tekitavad avalikku ohutunnet ja toodavad noorte agressiivset retsidiivsust, siis on väga oluline, et menetlejaid neid kiirelt ja omavahel koostööd tehes tõkestaksid,» sõnas Reinsalu.
Neljapäeval toimuval ümarlaual arutataksegi konkreetselt, kuidas lisaks justiitssüsteemi tööriistadele kasutada haridus- ja sotsiaalsüsteemi, et noored ei läheks ohtlikule teele.
Praegustest Tallinna linnas kehtestatud meetmetest, sealhulgas turvameeste saatmisest parkidesse arvas justiitsminister, et see on samm õiges suunas. «Kindlasti on omaette küsimus, mis puudutab linna väliarhitektuuri ja selle turvalisust. Kui vaadata linnahalli juures, siis seal on suur lahmakas käest lastud territooriumit. Politseipatrullijad tõdesid, et sinna on kalduvus seltskondadel koonduda, aga seda objekti kogu aeg järelvalveta hoida ei ole ülemäära lihtne,» märkis Reinsalu.
Omaette eesmärk võiks ministri arvates olla linnahalli ümbruse valgustamine, täpselt sama küsimus puudutab Reinsalu sõnul parke, et seal ei oleks liiga palju pügamata puid, mille all hämaras on noortekampadel kiusatus tegutseda pahategusid toime panna. Oluline on ka sotsiaalprogrammide küsimus, mida kohalik omavalitsus on võimeline välja panema.
Reinsalu avaldas arvamust, et noortekampade ninameeste elimineerimine on õige. «Nende ninameestega töö käib, kuus isikut on juba vahi alla ja ei saa välistada, et lisandub veel neid,» lisas minister.
