Vastava lepingu allakirjutamisel ei andnud Soome pool koos laevaga eestlastele üle sertifikaati, mis kinnitanuks, et laev võib sõita ka avamerel. Tegelikult polnud sellekohast luba olemaski, sest Saksamaal „Meyer Werft“ tehases 1980. a ehitatud laeval oli lubatud sõita ainult rannikuvetes. Nii olid siis reisid liinidel Stockholm-Tallinn ja üle mere tagasi ÜRO mereorganisatsiooni IMO reeglitega vastuolus ja absoluutselt keelatud.
Samas kuulus Rootsi reederifirmale Nordström & Thulin 50% Tallinna ja Stockholmi vahel laevareisijaid vedavate firmade Eesti Merelaevanduse E-Liini AS ja E-Liini Laevateeninduse AS aktsiatest. Nordström & Thulin vastutas Estonia tehnilise korrasoleku eest; Estline aga meeskonnatöö osas.
Hiljuti püüdsid ajakirjanikud selgusele jõuda Estonia sertifikaadi osas — miks siis seda ikkagi 1993. a ostu-müügi lepingule ei lisatud. Soome Merevalveameti direktor Jukka Häkaniemi keeldus vastamast ajakirjanike sellekohastele küsimusele.
Rootsi lehed teevad sellest oma järelduse: tehinguga petsid soomlased nii eestlasi kui rootslasi.
On selgunud ka tõsiasi, et visiirist 4-5 m kaugusele oleks Norsdström & Thulin pidanud laevale ehitama täiendava vaheseina, mis oleks ehk Estonia katastroofist päästnud.
Nende näiliselt pisiasjade ignoreerimine oli üks põhjus, miks 28. septembril 1994 hukkus reisiparvlaev Estonia, viies endaga merepõhja 852 inimest.