Toimetas: Tanel Saarmann
ärileht.ee
Foto: ADREES LATIF, Reuters/Scanpix
http://arileht.delfi.ee/news/u...
Mis tunne on oma kodakondsusest loobuda, öelda lahti riigist, kus sa oled sündinud? Just selliste keeruliste emotsioonidega peavad tegelema tuhanded ameeriklased, kes on jäänud bürokraatia hammasrataste vahele, kirjutab BBC.
„See ei ole üldse kerge. See on viimane asi, mida ma teha tahan," ütles Jane'i nimeline naine Pariisi kohvikus antud intervjuu.
Naise hääl murdub ja silmad lähevad veekalkvele. Tal on pooleli protsess, mille käigus loobub ta Ameerika kodakondsusest. Varsti külastab ta USA saatkonda, et asi ametlikuks teha.
„Ma olen väga uhke, et olen ameeriklane. See on see, kes ma olen, kui ma vaatan peeglisse. Kui ei oleks Fatcat ja panga otsust, siis ma ei teeks seda kunagi. Mitte kunagi. See läheb mulle väga hinge," ütles Jane.
Ta ei ole üksi. USA riigikassa andmetel loobusid eelmisel aastal kodakondsusest 4279 ameeriklast või pikaajalist residenti. See oli 20-protsendiline tõus võrreldes eelneva aastaga.
2010. aastal oli selliseid inimesi 1006, kuid siis on nende arv igal aastal tõusnud.
Topelt maksustamine
Ametlikult ei peeta arvet, miks inimesed USA kodakondsusest loobuvad, kuid suurim põhjus on selge - Fatca. See on 2012. aastal kehtima hakanud seadus, mis on suunatud ameeriklaste välisriigis asuvate kontode teada saamiseks ja nende maksustamiseks.
USA on üks kahest riigist maailmas, kus on kodakondsuspõhine maksustamine (teine on Eritrea).
USA kodanikuna pead sa esitama tuludeklaratsiooni ka siis, kui elad ja töötad väljaspool riiki. Tihti peab inimene maksma lisaks välsiriigis makstavatele maksudele ka USA makse. Tegemist on topelt maksustamisega.
Selline reegel on kehtinud juba väga kaua ning kuni viimase ajani puudutas see vaid rikkamaid ameeriklasi. Välismaal töötavatele kodanikele algab maksustamine, kui aastane teenistus ulatub üle 106 000 dollari.
Fatca laiendab seda, mida maksustada saab ning seab välispankadele suure kohustuse - nad peavad oma klientide seast tuvastama USA kodanikke ja andma info edasi jänkide maksuametile. Kui pank ei suuda inimest tuvastada, siis võib trahv olla ülisuur - kuni 30% kogu panga tehingutest USAga.
Keeldumine
Ja ongi tekkinud olukord, kus välismaal elavatele ameeriklastele ei soovita pangakontosid avada. Pangad pigem keelduvad, kui riskivad karmide sanktsioonidega.
„Ma külastasin ühte panka ja niipea kui kirjutasin sisse, et olen sündinud USAs, ilmusid ekraanile suured punased tähed, mis moodustasid lause - ei USA inimestele," kirjaldas Jane.
„Mul on vaja arveid maksta, ma pean süüa ostma - mul on vaja panka," lisas ta.
Temasuguste inimeste ainus variant on loobuda USA kodakondsusest. See on aga sellise mahuga paberimäärimine, et USA tõstis selle toimingu hinda eelmise aasta lõpus 400% ehk 2350 dollarini.
„Esmalt tehakse seadused, mis muudavad su elu võimatuks. Kui sa mõistad, et pead sellest olukorrast välja pääsema, siis keeratakse kogu protsessi läbimise hind lakke. Nad on nagu väljapressijad," rääkis Jane.
Jane on elanud ja töötanud Prantsusmaal 30 aastat ja teenib enda sõnul tagasihoidlikku palka. Ta on igal aastal esitanud tuludeklaratsiooni ehkki teenib palju vähem kui 106 000 dollarit aastas.
Kuid Fatca tõttu maksustatakse ka tema pensionit ja sääste ning sellest rahast ei taha Jane loobuda.
Naise sõnul on kogu kondakondusest loobumise protsess lisaks ka piinlikkust tekitav. Ta peab kohale minema ja tegema seda teiste ameeriklaste ees ning tema nimi avaldatakse föderaalregistris - see on tema arvates liigutus, mis seab kodakondsusest loobujad häbiposti.
Juhuslikud ameeriklased
Paljud välispangad ei soovi riskida USA-poolsete sanktsioonidega. Nad sulgevad ka nende inimeste kontosid, kes võivad olla „juhuslikud ameeriklased". Need on inimesed, kel on ameeriklasest vanem, aga kes on sündinud väljaspool USA territooriumit. Või teiste riikide kodanikud, kes on sündinud USAs. Näiteks nagu Fabien.
„Ma elan Prantsusmaal, töötan Prantsusmaal, mu elu on siin riigis. Mul ei ole USAga mingit sidet. Oled prantslane," ütles Fabien tõlgi abil. „Ma ei räägi isegi inglise keelt!"
Tema prantslasest isa tõi ta Euroopasse, kui Fabien oli 18 kuu vanune. Kuna mees on aga sündinud Californias, siis on tal USA kodakondsus ja ta on Fatca reeglite järgi jälgitav ja maksustatav.
Fabieni pank nõudis, et mees tõestaks, et ta on USA kodakondsusest loobunud või tal ei ole sotsiaalkindlustusnumbrit. Tal ei suutnud kumbagi tõestada. Kogemata saadud kodakondsusest loobumine ei ole sugugi kerge.
„Me peame sisenema USA süsteemi ja riskime sellega, et saame trahvi. Ma pean esitama viimase viia aasta tuludeklaratsioonid ning ka järgmise kahe aasta omad, et kodakondsusest lahti saada," ütles ta.
„Me oleme olukorras, kus me ei tea enne asjaga tegelema hakkamist, mis saama hakkab. Mul peab olema raha, et kõik kulutused kinni maksta."
Fatca loodi, kuna USA ühiskonnas tekkis terav diskussioon rikaste üle, kes maksude vältimise eesmärgil oma tulud välispangadesse suunasid. Ametnike sõnul tehti kõva tööd, et see seadus jõusse saaks, kuid kui sellel on vigu, mida peaks parandama, siis peab kongress neid küsimusi arutama.
Välismaal elavad ameeriklased tunnevad end hüljatuna. Neil ei ole ka oma kongresmani, kes nende eest seisaks. Välismaal elab ligi 9 miljonit ameeriklast, kuid nad on hajutatud.
„Nad võivad võtta mu passi, aga ma pean ikkagi 4. juulil piknikku. Ma tähistan ikka tänupüha. Ainus viis, kuidas nad saavad takistada mul olemast ameeriklane on mind ära tappa," ütles emotsionaalne Jane lõpetuseks.
