Enn Nõu sündis 1933. aastal Tallinnas ja elab peale põgenemist 1944 Rootsis. Ta lõpetas Uppsala ülikooli ja tegutses kopsuhaiguste ja sisehaiguste spetsialistina ja Uppsala Ülikooli Akadeemilise Haigla kopsukliiniku ülemarstina. Alates 2000. aastast elab ta pooleldi ka Tallinnas.

Enn Nõu on ja on olnud väga mitme kirjandusliku, kultuurilise ja rahvuspoliitilise organisatsiooni juhtiv liige nii Rootsis kui Eestis. Ta on m.h. olnud Rootsi Eestlaste Esinduskogu saadik ja Eesti Komitee Asemike Kogu liige.

Enn oli noorteajakirja ”Eesti Noorus” peatoimetaja ja on avaldanud lühijutte, joonistusi, luuletusi ja novelle ”Tulimullas“ , ”Manas” , „Teatajas“ ja ”Loomingus” ning artikleid ja fotosid väliseesti ja Eesti ajalehtedes.

Enn Nõu mahukamate teoste hulka kuuluvad romaan ”Pidulik marss”, novellikogu ”Vastuvett”, kaksikromaanid ”Lõigatud tiibadega” ja ”Parandusmaks”, romaan ”Nelikummend viis”, romaan ”Koeratapja”, novell antoloogias ”Keerdkäigustik”, romaan ”Presidendi kojutulek” ja lõpuks kolmeosaline suurteos „Vabariigi pojad ja tütred I-II-III“, mis ilmus Tallinnas aastatel 2010-2012.

Enn Nõu esimene romaan „Pidulik marss“, milles kirjeldatakse Eesti NSV kujutluslikku vallutamist Rootsi vägede poolt, tõi pikaks ajaks kaasa ta loomingu keelustamise kodumaal. Romaanis „Koeratapja“ käsitles Enn Nõu esimese kirjanikuna Otto Tiefi valitsuse tegevust 1944. aastal.

Enn Nõu on saanud Eesti Vabariigi presidendilt Valgetähe teenetemärgi ja hiljuti sai ta Jaan Krossi Sihtasutuse kirjandusauhinna dokumentaalromaani „Vabariigi pojad ja tütred“ eest.

Motivatsioonis öeldakse, et romaanis antakse autori perekonnaliikmete elulugude kaudu ajalooliselt tõene ja kirjanduslikult haarav pilt eesti inimeste saatusest 20. sajandil. Dokument ja selle kirjanduslik edasiarendus on teoses saavutanud mõjuva kooskõla. Rõhutatakse kogu Enn Nõu loomingu erakordset panust Eesti lähiajaloo mõistmisse.

Enn Nõu on läbi aastakümnete oma isiklikku arhiivi kogunud erakordselt palju eestiainelist kirjandust ja dokumente. Selle ühe tulemusena koostas ja toimetas Enn Nõu koos Mart Oravaga aastal 2004 mahuka teose „Tõotan ustavaks jääda... Eesti Vabariigi valitsus 1940-1992“, mis 1720 leheküljel annab põhjaliku kirjelduse Eesti Vabariigi eksiilvalitsuse tegevusest ja seega mitme juhtiva väliseestlase kirjavahetusest Eesti taasiseseisvumise ajal.

Tunnustades tema erakordset panust Eesti kultuuri arendamisel ja hoidmisel on Rootsi Eestlaste Liidu kultuuriauhinna kollegium, koosseisus Aho Rebas, Maarja Talgre, Pille-Mai Laas, Maria Kiisk ja Jaan Seim, otsustanud REL 2013.a. kultuuriauhinna laureaadiks valida Enn Nõu. Auhind antakse üle REL Esinduskogu kevadistungil 24. märtsil 2013 kell 13.00 Stockholmi Eesti Majas.

Aho Rebas, REL kultuuriauhinna kolleegilumi alaline sekretär

Märkmed: