Tallinnas Tõnismäel käisid 9. mail kurikuulsa pronkssõduri kuju juurde II maailmasõja lõpu aastapäeva puhul lilli viimas sajad inimesed. Lehvis punaplagu ja ka Tsaari-Venemaa sümbolitega lipp. Oli näha nõukogude armee vormis mehi, vehiti loosungitega, kohaletoodud lasteaialapsed asetasid pronkssõduri jalge ette lilli. Keegi oli paigutanud pronkssõduri najale õigeusu risti, mis mõjus kogu selle punaudus toimuva ürituse puhul isegi võikalt. Kummutati julgelt viinaklaase, ehkki alkoholi pruukimine on vastavalt seadusele avalikus kohas keelatud. Politseiosakonna inspektori sõnul sujus kogu üritus siiski rahulikult ja ilma suuremate korrarikkumisteta.

Vaatan Postimehes avaldatud pildiseeriat sellest sündmusest ja ei jõua ära imestada, et selline asi võib ikka veel aset leida taasiseisvunud Eesti Vabariigi eksisteerimise 13. aastal.

„Kuna see on aastatepikkune traditsioon, siis me päris ära keelama seda ei hakanud, oleks võinud asjatuid konflikte tekitada,“ vabandas politseiinspektor Vilve Mill.

Asi tundub seda kummalisem, et Tallinna linnavalitsuse ametniku Ada Aimu sõnul ei taotlenud ükski veteranide organisatsioon selle ürituse korraldamiseks luba. Aga siis tuleb välja, et sellist luba pole vajagi.

Nimelt jätab avaliku koosoleku seaduse ebaõnnestunud sõnastus palju vabadust ja mänguruumi. Muuhulgas on ürituseks vaja luba taotleda üksnes siis, kui sellel on olemas kindel korraldaja. Kui korraldajat ei ole, pole vaja ka luba taotleda. Ja nii ongi, et kui pronkssõduri juures toimuvat kogunemist vaadelda kui ühemõtteliste sõprade kogunemist (mida ta ju ka on), siis pole linnaisadelt luba tarvis hankidagi.

Kui Tallinna võimuesindajad ei julge sedalaadi üritusi keelata ja laiali ajada suures hirmus, et muulased võiksid solvuda, võibolla oleks siis lahendus ammuräägitud pronkssõduri eemaldamises Tallinna linna südamest Tõnismäelt? Sest siis jääksid ju ka sedalaadi sõprade kogunemised Tõnismäel ära, mis suuremale osale Eesti Vabariigi kodanikele tõesti vastumeelsed on.

Märkmed: