Glasenapp abiellus 1874.a. Henriette Rambachiga. Noorpaar otsis võimalust Riiga asumiseks ja 1875.a. lahkuski Glasenapp lõplikult Pärnu gümnaasiumi õpetaja kohalt.
Riias tegutses Glasenapp kohalikus Riia tütarlaste gümnaasiumis ülemõpetajana (1875—1904), õpetades saksa keelt ja kirjandust. Seejärel oli ta dotsendiks Riia polütehnikumis, õpetades 1898—1912 tulevastele inseneridele ja arhitektidele saksa keelt ja kirjandust. Tasub uurimist, millal Glasenapp innustus Richard Wagneri loomingust, kuid on selge, et Riias sai temast lõplikult suur Wagneri loomingu austaja ja üks esimesi üldtunnustatud biograafe üldse. Kuigi hilisemad R. Wagneri biograafid süüdistavad Glasenappi vahel isegi liialt fanaatilises R. Wagneri austamises, mis sundinud teda kõigi suurmehe elu värvikate episoodide uurimisel asuma kindlatele kaitsepositsioonidele, kus ta püüdis esineda pigem Wagneri advokaadina. Kuid selline on juba kord suurmeeste elulugude uurimise loogika, et see peab läbima sageli ka sellise fanaatilistest austajatest uurijate faasi, millele järgnevad nn kriitikute põlvkond ja alles siis nn tasakaalukam uurijate põlvkond, kes püüavad erinevaid äärmusi mingil määral ühe mütsi alla viia.
Glasenappi Pärnusse asudes oli Richard Wagner saanud just 60-aastaseks ja aasta enne seda oli ta asunud elama Bayreuthi. Wagneri saamisel maailmanimeks aitas kaasa ka see, et tema elukaaslaseks oli Cosima, kelle isa oli kuulus helilooja ja klaverikunstnik Franz von Liszt.
Richard Wagneri kuulsus hakkas võtma veelgi suuremat kõlapinda just pärast 1876.a., kui Bayreuthis avati Festspielhaus. Wagner on muusikaajalukku läinud mehena, kes suutis oma ideede realiseerimiseks rajada ka spetsiaalse muusikahalli, kus sai temale ja äiale Franz Lisztile rahuldavalt akustiliselt realiseerida helilooja hiigelprojekte, mis tavaliste teatrite lavadele lihtsalt ei mahtunud. Wagneril oli ka palju õnne, sest temaga tulid kaasa inimesed, kes olid võimelised neid selle aja kohta ulmelisi ideid teostama. Selliste toetajate hulgas oli ka Baieri kuningas. Wagneril oli elus ka palju ebaõnnestumisi, kuid Bayreuthi teatrimaja oli selle valmimise järel väga suur õnnestumine, mis tasandas paljude ebaõnnestumiste valud.
Eks see pani ka Riias inimesi meenutama, et neil oli olnud õnn selle suurmehega samas linnas elada. Wagneri tuntust Riias ei seganud seegi, et suur helilooja oli seal pigem oma elu keerulistel aegadel ebameeldivuste eest peidus elanud. On vana tõde, et suurvaimude igapäevane elu, mis jääb väljapoole loomingut, pole sageli sugugi nii ilus ja pilvitu, kui me ehk tahame tunnistada...
Riias sai aga endisest Pärnu gümnaasiumi õpetajast Glasenappist aktiivne kaastööline väljaandele „Bayreuther Blätter“ ning ta kuulus Riia Wagneri Seltsi (Rigaer Wagner-Verein) asutajate hulka ning oli pikka aega selle eesotsas.
Nagu kirjutab Margarete Anders oma raamatus „Balten in Bayern und Bayern im Baltikum“(1988), et on omamoodi imestamisväärne, et nii suur Wagneri austaja ja tunnustatud Wagneri uurija Glasenapp ei reisinud teadaolevalt kordagi Baierimaale, et uurida neid kohti, kus suur helilooja veetis oma viimased eluaastad. Tuleb kinnitada, et ka Bayreuth pole unustanud tänada Richard Wagneri suurt biograafi Riiast — linn valis Glasenappi tehtud töö eest oma aukodanikuks. Kuigi Wagner oli Bayreuthi sisserändaja, võttis linn ta väga omaks.
Glasenappi uurimused Richard Wagneri elust ja loomingust leidsid auväärse koha Wagneri loomingu ja talendi austajate raamaturiiulitel ning olid väga kõrgelt tunnustatud uurijatest kolleegide hulgas. Glasenappi looming on tõeliselt muljetavaldav, aastatel 1876—1911 ilmus temalt mitmeid raamatuid, mis sageli mitmeköitelised.
Richard Wagneri loomingu austajad tulevad üle maailma kokku Bayreuthisse. Võib tunduda uskumatuna, kuid Wagneri Festspiele pileteid on tõelised fännid nõus ootama ka kuni kümme aastat! See pole ime, et isegi nii suur kontserdisaal, mis spetsiaalselt ehitatud Wagneri suurvormide esitamiseks, ei saa kunagi mahutada kõiki soovijaid. Tõeliste Wagneri fännide jaoks laias maailmas on omaette elueesmärk saada kordki hingata Bayreuthi kuulsa kontserdisaali õhku ja kuulata suure helilooja muusikat maailma parimatelt Wagneri loomingu esitajatelt.
2010.a. võiksime Liivimaal uhked olla, sest selle aasta Bayreuthi dirigent-staar on lätlane Andris Nelsons, kellele Saksa press kuulutab suurt maailmatasemel karjääri. Pärnus tasuks aga kindlasti mäletada, et selline andekas mees nagu Glasenapp kord kohalikus gümnaasiumis õpetajaks oli (1873—1875).
Oma teenistuse eest gümnaasiumiõpetajana ja Riia polütehnikumi dotsendina tõusis Glasenapp Vene impeeriumi ametnike teenistusredelil riiginõuniku seisusse. Carl Friedrich Glasenapp suri Riias 1. aprillil 1915 67-aastaselt.