Riia vanalinna südames asuv punastest tellistest ehitatud Jaani kirik on olnud selle linna eestlaste kantsiks viimane 60 aastat. Kirikust väljudes jääb paremat kätt muistne värav mis viib Jaani hoovi kus on taastatud osake linnamüürist, mis selles linnas on enamjaolt hävinud. Fotoväljast paremale jääb suur Peetri kirik, mille torn oli omal ajal Euroopa kõrgeim puidust ehitis (120 m). Mitu korda põlenud torn on nüüd metallist ja Barokk stiilis ning seal paikneb vaateplatvorm. Tallinna Niguliste kiriku sarnaselt on ta nüüd kontsert- ja näitustesaal.
Riia Jaani kirikus (Sv. Jana draudze) peeti Eesti päevade lõpupalvus ja lõpetamine, mille käigus kõlas Helen Tobias Duesbergi Reekviemi esitlus.
See vanalinnas paiknev kirik, mis on II maailmasõjast saati olnud Riia Eesti Peeter-Pauluse koguduse koduks, paikneb piiskop Alberti lossi alusmüüridel, mille ehitamisel kasutati dolomiitkive Daugava jõest, mis on siiamaani keldrimüüris eristatavad. Aastal 1234 annetati lossikabel dominiiklaste ordule ja pühitseti Ristija Johannese kabelina. Pühakoda on palju kordi ümber ehitatud ja tema sisemiseks uhkuseks on Balti riikide uhkeim võrgusilma kaunistustega võlvitud lagi. Praegu toimuvad Riia Eesti koguduse jumalateenistused siin iga kuu viimasel pühapäeval. Teenib koguduse õpetaja Valdek Johanson.
Möödunud sajandi algusest, kui Riia linnas elas kokku 27 000 eestlast, kuni II. maailmasõjani oli Eesti luteri koguduse koduks antud pühakoda tsitadeli (Citadeles) tänavas. 1969. a. saadik on ta kuulsa läti Ave Sol'i kammerkoori koduks ja kontsertsaaliks. Esto päevade avajumalateenistuse ajal täitus hoone taas ülemaailmselt kokkutulnud eestlaste ja Kalevi Poistekoori lauluga. Kitsa tänava tõttu ei mahtunud kiriku peauks ja kellatorn fotokaadrisse vaid jäävad vaateväljast paremale. Fotod: Riina Kindlam
Eesti päevade avajumalateenistus peeti kirikus (nüüdne kontsertsaal), mis oli sama eesti koguduse koduks enne II ms. Niisiis said estolased tutvuda Riia eestlaste kõige järjepidevama ühistegevuse toimumispaikadega.
Lõpuks tänas Esto 2004 president Pärja Svarpstina kirikusse kogunenud külalisi ja sai pika kiitusaplausiga sama vastu. Esto lipp jäi mitte traditsiooni kohaselt järgmise Esto korraldajale üle andmata, kuna selle toimumiskoht on seni veel otsustamata.