Riia linna sünnile aitas kaasa asumine Daugava jõe ääres, kus kulges kaubatee, mis viis siit Lääne-ja Põhja-Euroopast kaupmehed Dnepri kaudu Mustale merele ja Bütsantsi. Seetõttu on kroonikates tänase Riia kohal olevat varjulist sadamapaika Daugava suudme lähedal mainitud juba palju varem, kui sellele kohale tekkis lõpuks kaubalinn (II saj), s.t ajal, kui sel kohal paiknes veel liivlaste asula.
12. sajandiks oli asula kasvanud kohaliku tähtsusega kaubanduskeskuseks. Linna asutamise kuulsus omistatakse piiskop Albert von Buxhoevedenile, kes aastal 1201 liivlaste asualal kaubalinnale oma toetuse andis. Geograafiline asukoht on toetanud Riia linna arengut ja tänagi on Riia Baltimaade suurim linn.
Kuigi Eesti meedia on viimastel aegadel kirjeldanud Läti arenguid kui suurt hädaorgu, tasub ikka lõunanaabrite juurde külla minna ja eriti soovitav ning õpetlik oleks jälgida arenguid Riias. Vaatamata majanduslikule surutisele, pole vähemalt Riias elu sugugi nii soikunud, kui võiks arvata, eriti valdkondades, mis puudutavad haridust ja kultuuri. Eks selleks on mitmeid põhjuseid. Hiljuti tähistas Riia küllalt jõuliselt oma ametliku asutamise 810. aastapäeva, kuid see kõik paistab olevat alles prooviks ja eelmänguks lähiaastate suurtele aastatele, mis peaks Riia päris tugevalt Euroopa meediapildile tooma.
Riia valmistub tegelikult juba aktiivselt saama Euroopa (kultuuri)pealinnaks. Eesti meedias on olnud tegelikult suhteliselt vähe juttu, kuidas 2009.a. oli Vilnius koos Austria linna Linziga Euroopa kultuuripealinnaks. Mitmel põhjusel ei läinud Vilniusel, vähemalt rahvusvahelise meedia arvates, selle ülesande täitmine päris laitmatult. Leedu sattus sel ajal väga tugeva juudiorganisatsioonide meediasurve alla, mis praktiliselt lõi negatiivse rahvusvahelise meediapildi Euroopa kultuuripealinnas Vilniuses juhtuvast. Eestil ja Tallinnal paistab vana Euroopa kultuuripealinnaks olemine suhteliselt positiivselt välja tulevat ja see on elavdanud kindlasti Eesti tuntust laiemalt.
Lätis on aga aru saadud, et seda Tallinna kogemust tuleb õppida ja kuna neil on suurem potentsiaal (lennukid lendavad otse Riiga, Riial hea nimi turistidele, Riia palju suurem linn kui Tallinn jne), siis võime vaid ette kujutada, millise positiivse süsti võib Läti majandus (s.h. kultuurimajandus) lähiaastatel juurde saada. Seda enam, et erinevalt Eestist on Lätil tervelt kahe aasta jooksul võimalus olla väga tähtsal kohal Euroopa meedias. Nimelt rändab Euroopa kultuuripealinn Tallinnast 2012 Portugali ja Sloveeniasse (Guimarães,Maribor), sealt 2013 Prantsusmaale ja Slovakkiase (Marseille, Košice) ja aastal 2014 on Euroopa kultuuripealinna ürituste korraldamise õigus Läti Vabariigi pealinnal Riial. Riia saab selle õiguse 2014 koos Rootsi linna Umeåga aastaks kanda.
Riia on tänaseks kujunenud Baltikumi põhiliseks lennuväravaks, mille kaudu väga palju väliskülalisi saabub nii Leetu kui Eestisse. Riia lennujaam saab tervitada Baltikumi olulisima lennujaamana tähtsaid külailisi juba a. 2013, kui Leedust saab Euroopa Liidu juhtriik. 2015 läheb Euroopa Liidu juhtriigi tiitel üle Lätile, mis saab oma riigi pealinna kui Euroopa kultuuripealinna nime tegelikult sujuvalt asendada Euroopa juhtriigi pealinna sildiga. Siit edasi võib vaid mõtiskleda kas 2018, kui Euroopa Liidu juhtriigiks saab Eesti, on Estonian Air ja Tallinna lennujaam võimelised tagama enam otselende Tallinnasse. Kui seda ei suudeta, siis ootame ikka oma tähtsaid külalisi, kes jõuavad meile alles pärast saabumist otselennult Riiga ja seal ümberistumist mõnele pisemale lennukile, mis nad Baltikumi suurima linna Riia lennujaamast Eestisse toob. Täna on lätlased suures mures probleemide pärast Baltic Air’is ja see mure on õigustatud, paraku pole nendes muredes täna lätlased üksi, vaid see puudutab ka eestlasi.
Kultuur kui majanduse mootor.
Vahel on tunne, et lätlased liiguks nagu vaikselt eestlaste kannul. Läti pole veel üle läinud euro kasutamisele ja neil täna vähemalt veidi muresid vähem. Selline olukord paistab andvat võimalusi, et Lätis paistab jätkuvat vahepeal peatunud Rahvusraamatukogu ehitus, mis esialgsete plaanide kohaselt oleks pidanud juba valmis olema. Kas Läti pidi just Daugava kaldale nii hiiglasliku raamatukogu hoone ehitama, aga ehk tingis raamatutempli kubatuuri taeva poole upitamise see, et suure jõe ääres pole tark kalleid raamatuid maa alla hoidlatesse peita. Vesi võiks nad lihtsalt uputada.
Tõeliseks üllatuseks Riia külalistele avati hiljuti väga põhjalikult restaureeritud Toomkiriku vastas asuv Riia börsi hoone, mis annab Riia külalisele kindlasti ühe väga muljetavaldava pildi, kui rikas kaubalinn Riia ikka ajaloos olnud ja eks sunnib börsihoone rikkalik interjöör mõtisklema kindlasti selle linna majandusliku potentsiaali üle täna ning tulevikus. Vanast Riia börsihoonest peaks kujunema Riias moodne kunstimuuseum, mis peaks saama kindlasti üheks tõmbenumbriks Riia külalistele.
Kui Läti elanikkond väheneb, siis Riia elanikkond kasvab. Balti riikide üheks ühiseks jututeemaks paistab lähiaastatel kujunevat riikide demograafiline olukord. Leedus ja Lätis on rahvaloendused juba tehtud ja käes aeg mõtisklusteks ja analüüsideks. Lätlased on shokeeritud, et kui nõukogude aja lõpul oli ehk väike lootus, et Läti võiks tulevikus olla enam kui 3 miljoni elanikuga riik (planeeriti isegi metrood riigi pealinna Riiga jne), siis nüüd on Lätis elanike arv langenud juba alla kahe miljoni (1,9 milj). Seega on vallandunud hirm, et kui lätlaste aktiivne väljaränne jätkub samas tempos, siis võidakse langeda elanike arvult isegi Eestiga ühele pulgale. Samal ajal Riia, kui riigi pealinn ja riigi tähtsaim majanduslik tõmbekeskus, aga hoopis kasvab. Täna ollakse olukorras, et peaaegu pool riigi elanikest elab Riias ja see annab Baltikumi suurimale linnale veelgi võimsust juurde.
Riia suurus annab tunda kõiges. Kui näiteks Eesti erakõrgkoolides paistavad olevat kätte jõudnud keerulised ajad, (näit Eesti suurima erakõrgkooli Mainori sisseastujate arv oli sel aastal kahanenud kolmandiku võrra, mistõttu läks koondamisele ligi 20 õppejõudu), Riias midagi taolist veel ei tunnetata.
Lätis on viimasel ajal läbi viidud mitmeid majandust elavdavaid samme. Näiteks viidi viimase kriisi ajal läbi ametnike palgatasemete võrdsustamine ning seal pole enam rikkaimaid ja vaesemaid ministeeriume. Nii teenivad näiteks nõunik või osakonnajuhataja mistahes ministeeriumis võrdset palka. See on andnud ametnikele juurde isegi teatud optimismi tuleviku suhtes. Kui imelikuna see ka ei kõla, on kriitilises olukorras aidanud Lätit selles riigis eksiteeriv Konstitutsioonikohus, mis toimis kriisis, kui kõige kiiremini inimeste kaebusi läbivaatav kohus. Kriitilisel ajal vajavad inimesed aga enam kui headel aegadel tunnet, et riik hoolib nende muredest.
Loomulikult pole Läti elu täna muredeta ja tuleviku suhtes ei saa neil nagu Eestiski olla väga suurt kindlust, kuid paljud lätlased on siiski optimistlikumad kui mõned aastad tagasi, sest nad on kriisist väljatuleku käigus karastunud vähemalt hingeliselt.
RIIA TEEL EUROOPA (KULTUURI)PEALINNAKS
Arvamus
TRENDING
