www.DELFI.ee
R. Närska originaal artikkel Eesti Päevalehes siit:
http://www.epl.ee/artikkel_313...
Nõukogude süsteemi võisid muuta ainult insaiderid seestpoolt, kuid enne pidid nad teatud ajani mängima süsteemi reeglite järgi, toonitab kunagine siseminister Robert Närska.
Meil on nüüd kujundatud avalik arusaam, et üldsust saab rahuldada vaid riigi taastajate enesetapp, kirjutab maaomavalitsuste liidu esimees aastatel 1989–1992 Robert Närska Eesti Päevalehes. “Kõik korraga: president, ministrid, aastatetagused tegijad. Eriti aga need, kes oma panuse eest Eesti Vabariigi taastamisel saavad presidendilt teenetemärgid.”
Närska nendib, et temalaadsete hukku ei nõuta esimest korda. “Kui Eesti NSV ülemnõukogu deklareeris 1988. aasta 16. novembril oma otsuste ülimuslikkust oma maal, nõuti kättemaksu riigi reetmise eest. Kui 1989. aasta esimestel kohalikel vabadel maavolikogude valimistel valiti meid maakonna täitevvõimu juhtima, nõudis vastasleer, et need endised punased tuleks hoopis kinni panna.”
Autor toob näiteks ka 1991. aasta jaanuari pärast Vilniuse ja Riia veresauna. “Valmistusime halvimaks. Me teadsime, et 1919. aastal loodi Eesti Vabariik just tsaaririigi eestlastest omavalitsusjuhtide otsusekindlusega. Vaatasime ette ja elasime ainult kõigi inimeste ellujäämise nimel. Augustis 1991 pandi kogu rahvas viimasele proovile. Õnneks oli valitsuse, maavanemate ja linnapeade ettevalmistus järjekindel. Tegime kõik, et ükski vastupauk ei kõlaks enne, kui impeeriumi jõud meid ründavad. Meile vaadati ka siis altkulmu — hoiavad nahka.”
Eriline vastutus oli tolleaegsetel maavanematel 20. augustil, mil nad olid kutsutud Kadriorgu, jutustab Närska. “Pärast mitmetunnist ägedat sõnavahetust Balti sõjaväeringkonna juhtidega küsis Arnold Rüütel meie käest volitust, et kuulutada ülemnõukogu ees välja vabariigi taasiseseisvumine. Enamus meist hääletas volituste andmise poolt. Aga ka siis süüdistati meid poliitikasse sekkumises ja kommunistlikus minevikus.”
Närska tsiteerib ühte autoriteetsemat sovetoloogi, Ameerika professorit Marshall Shulmani: “N Liidus ei saanud süsteemi muutmise üritusel tulemusi olla, kui üritajad olid autsaiderid, inimesed väljastpoolt süsteemi. Oma järeleproovitud repressiivaparaati kasutades kõrvaldas süsteem nad hõlpsasti. Süsteemi võisid muuta ainult insaiderid seestpoolt, kuid enne pidid nad teatud ajani mängima süsteemi reeglite järgi.”
Autor nendib, et nn endistele punastele oli antud võimalus juhtida Eesti veretut vabastamist. “Olnuks me südames ja tegudes kommarid, poleks me ju mugavat ning armsat N Liitu kukutama kippunud. Oma tollase tegevuse ja otsustega andsime me hinnangu oma senisele elule. Üheselt. Pidanuks me võitlust Eesti riigi taastamise nimel ainult põranda all ning pistelisi petitsioone esitades, esitaksime neid tänaseni.”
Taasiseseisvumise kulgu hinnaku ajaloolased, leiab Närska. “Vabaks saanuna oli meie, toonaste maavanemate viga ilmselt selles, et me ei suutnud vastu seista vihale nende hinges, kel jäi riigi taastamine oma nimele kirjutamata. Ja samas polnud meile ei siis ega ka nüüd oluline, kes selle vabanemise vormistab. Iseseisvus oli oluline.”
www.DELFI.ee
Riigi taastajad ronigu ise ahju? DELFI
Eestlased Eestis | 21 Feb 2006 | EWR
Eestlased Eestis
TRENDING
