Lennart Käämer -
26. veebruar 2019
http://objektiiv.ee/riigi-vali...
Vabariigi valimiskomisjon arutamas ID-kaardi kiibi võimalikke probleeme e-valimiste osas. Aasta 2017. Foto: Scanpix
21. veeburaril avaldas Objektiiv kompilatsiooni välismeedia artiklitest, kus rahvusvahelised eksperdid annavad meie e-valimistele hävitava hinnangu: turvariske täis süsteem tuleb päevapealt sulgeda. Objektiiv küsis vastukommentaare riigikogu valimiskomisjonist.
Vastas Riigi valimisteenistuse avalike suhete nõunik Kristi Kirsberg.
Endine RIA ametnik: Harri Hursti sõltumatus on kaheldav
2014. aasta kriitika osas viitas Kirsberg tollase Riigi Infosüsteemide Ameti (RIA) analüütik Anto Veldre artiklile RIA blogis.
Veldre viitab artiklis Vabariigi Valimiskomisjoni 2013. aasta kohalike valimiste videotele, millel e-hääletusega seotud protseduurid talletatud on. Sama videomaterjali kasutasid sõltumatud eksperdid oma viiest tähelepankust koosneva hinnangu andmiseks (vt samas).
“Aga… kuidas nende viie leiu põhjal jõuti järeldusele, et kogu e-hääletuste serverisüsteem ongi praktikas välisriigi (täpsemalt Venemaa) poolt kompromiteeritud ja nii ebaturvaline, et e-valimised peab ära jätma?,” küsis Veldre.
“Korratavate tegevuste kirjeldust, millised käigud, üksikult või eraldi sellise stsenaariumi realiseerumiseni viivad, pole asjatundjaskond esitanud. Võrdluseks meenub kohtumine juulis 2013, kus avalikustati e-hääletuse lähtekood. Kahetunnise koosistumise käigus sai e-valimiste meeskond Eesti avalikkuselt toona oluliselt rohkem konstruktiivset tagasisidet kui praegu Kitcati meeskonnalt kolme päevaga,” lisas analüütik.
Viimaks jäi Veldre kahtlevaks e-valimiste põhikriitiku, Michigani Ülikooli teadlastega koostööd teinud Soome eksperdi Harri Hursti sõltumatuses.
“Mis ta nüüd ikka nii väga sõltumatu on! Kaks korda osales ta Tallinna Linnavalitsuse korraldatud valimisüritusel “Saatan valib Internetis!”. Toona jäi ka kohalviibinud, pigem pensioniealisele publikule arusaamatuks, miks võrreldakse Eesti internetivalimisi mingisuguse võõrapärase elektroonilise hääletamisega, milleks vajaksime spetsiaalseid (Dieboldi) agregaate,” kirjutas Veldre.
Kirsberg: kõik protseduurid on läbipaistvad
Kristi Kirsbergi sõnul ei ole alates 2005. aastast, mil e-hääletamine kasutusele võeti, tuvastatud ühtegi intsidenti, mis on mõjutanud valimiste tulemusi.
“Elektroonilise hääletamise süsteemi on 14 rakendamisaasta vältel regulaarselt uuendatud ning ajakohastatud, muuhulgas on lisandunud võimalus kontrollida hääle korrektset jõudmist kesksüsteemi,” sõnas ta.
Koos süsteemiga on edasi arendatud ka e-hääletamise läbiviimisega seotud protseduure, täpsustatud organisatsiooni ning seadusandlust. Läbipaistvuse ja turvalisuse huvides avalikustatakse alates 2013. aastast tarkvara lähtekood.
“Kõik protseduurid on avalikud ning vaadeldavad,” kinnitas Kirsberg.
Alates 2017. aasta valimistest on e-hääletamine algusest lõpuni verifitseeritav – see tähendab, et andmeaudiitoritel on lisaks protseduuride vaatlemisele võimalik veenduda, et kõik antud hääled autentsel kujul ka kokku lugemisele lähevad.
“Süsteemi kritiseerijate märkusi on Eesti arvestanud,” rääkis Kirsberg.
Viimaks tõi Kirsberg esile OSCE erinevatel aastatel kirjutatud raportid – neist ükski ei ütle, et e-hääletamine pole turvaline.
“On tehtud tähelepanekuid ja ettepanekuid, kuidas veel paremini saaks. E-valimiste turvalisust on kinnitanud ka mitmed teadlased,” väitis Kirsberg.
Tulekul: Objektiivi intervjuu Soome IT-eksperdi Harri Hurstiga
