Merje Pors, reporter Postimees
Riigikogu otsustas tänasel istungil toetada president Toomas Hendrik Ilvese algatatud eelnõud, mis kaotab põhiseadusest kaitseväe juhataja ametisse nimetamist reguleerivad sätted. Presidendi hinnangul oleks parlamentaarses riigis loogilisem, kui kaitseväe juhataja nimetab ametisse valitsus kaitseministri ettepanekul.
Praegu kehtiva regulatsiooni kohaselt teeb riigikogule ettepaneku kaitseväe juhataja või ülemjuhataja ametisse nimetamiseks ja ametist vabastamiseks president.
Riigikogu otsustas põhiseaduse muutmise seaduse vastu võtta 67 poolthäälega, vastu oli 23 Keskerakonna saadikut.
Keskerakonna fraktsiooni esimees Kadri Simson teatas enne hääletamist, et Keskerakond hääletab muudatuste vastu. Ta nentis, et muudatustega soovitakse kaitseväe juhtimist politiseerida ning tekib olukord, kus kaitseväe juhtimise üle otsustab ühe erakonna üks minister. «On ilmselge, et valitsuses ametimeeste kinnitamine vajab vähem konsensust kui riigikogus,» lisas Simson ja toonitas, et on vastu riigikogu rolli vähendamisele riigikaitse kontrollimisel.
Rait Maruste (Reformierakond) ja Urmas Reinsalu (Isamaa ja Res Publica Liit) kutsusid muudatuste poolt hääletama. Sven Mikser (Sotsiaaldemokraatlik Erakond) vaidles oma sõnavõtus vastu mitmetele Kadri Simsoni väidetele ja teatas, et ka sotsid toetavad eelnõud.
Riigikaitses lähtuti seni 1938. aasta põhiseadusest
President Toomas Hendrik Ilves tegi 2007. aastal ettepaneku, mille kohaselt vähenevad presidendi volitused kaitsevaldkonnas. Seaduse jõustumisel hakkab kaitseväe juhataja ja kaitseväe juhtkonda kuuluvate isikute ametisse nimetamist ja ametist vabastamist reguleerima eraldi seadus.
«Tänan ja tunnustan riigikogu, kes otsustas tänase põhiseaduse muutmisega, et demokraatlikus parlamentaarses riigis, NATO liikmesriigis allub kaitsevägi täitevvõimule ning siin ei saa olla ruumi erinevatele tõlgendustele,» märkis president Ilves täna pressiesindaja vahendusel.
Ta selgitas, et kui üldiselt sätestab 1992. aasta põhiseadus Eestile parlamentaarse riigikorralduse, siis riigikaitse valdkonnas on lähtutud 1938. aastal jõustunud presidentaalse korraldusega põhiseadusest.
«Selline vastuolu põhiseaduses, millesse on kätketud võimalus ka igapäevasteks vastuoludeks meie riigikaitses, pole ligi 20 aastat hiljem enam kuidagi põhjendatud,» nentis Ilves.
Põhiseaduskomisjoni ettepaneku kohaselt toimus seaduse vastuvõtmine läbi kahe järjestikuse riigikogu koosseisu. Riigikogu XI koosseis kiitis seaduse heaks 6. mail 2008, mil seda toetas 58 riigikogu liiget. Seaduse lõplik vastuvõtmine XII koosseisu poolt eeldas riigikogu kolmeviiendikulist häälteenamust ehk 61 riigikogu liikme toetust, mis täna ka saavutati.
Riigikogu otsustas muuta põhiseaduse riigikaitse peatükki Postimees
Arvamus
TRENDING
