TALLINN — Eesti Riigikogu võttis 15. veebruaril kolmandal lugemisel napi häälteenamusega (46:44) vastu keelatud rajatise kõrvaldamise seaduse, mille kohaselt tuleb valitsusel 30 päeva jooksul peale seaduse jõustumist eemaldada ka Tõnismäel asuv pronkssõdur.

Seaduse kohaselt on keelatud rajatis selline, mis ülistab Eesti Vabariigi okupeerimist või massirepressioonide läbiviimist Eestis; mis võib ohustada isikute elu, tervist või vara; on vaenu õhutav või võib põhjustada avaliku korra rikkumisi.

Õiguskomisjon toetas oma 8. veebr. istungil ka Isamaaliidu fraktsiooni ja Res Publica fraktsiooni muudatusettepanekut, millega lisatud rakendussäte kohustab valitsust teisaldama Tõnismäe pronkssõduri 30 päeva jooksul peale seaduse jõustumist.

Eelnõu poolt hääletasid riigikogu Reformierakonna ning Isamaa ja Res Publica Liidu 46 saadikut. Selle vastu olid Sotsiaaldemokraatide, Rahvaliidu ja Keskerakonna fraktsioonide 44 saadikut; erapooletuid ei olnud.

Protseduuri kohaselt peab seaduse välja kuulutama president ja see jõustub päev pärast Riigi Teatajas ilmumist.

Samal päeval Jõgevamaal viibinud president Toomas Hendrik Ilves tegi Luua metsanduskoolis aga poliitilise avalduse, milles teatas, et keelatud rajatise kõrvaldamise seadus ei ole kooskõlas põhiseadusega, mistõttu ta jätab seaduse välja kuulutamata, kui riigikogu esimehe allkirjastatud seadus presidendi kantseleisse jõuab.

President väljendas mh muret põhiseaduses kehtestatud võimude lahususe põhimõtte teadliku eiramise pärast.

„Riigikogu saadikurühmadele oli keelatud rajatise kõrvaldamise seaduses sisalduvad vastuolud põhiseadusega teada ning seda teadmist ka ei varjatud. See leidis kinnituse riigikogu õiguskomisjoni esimehe sõnavõttudes, samuti on seaduse põhiseaduse vastasust mulle tunnistanud seadust toetanud erakondade juhtivad riigiõiguse asjatundjad,” ütles riigipea. „Seaduse vastuvõtmise poolt hääletanud riigikogu liikmed tegutsesid seetõttu teadmises, et president ei saa oma ametivandest lähtuvalt seadust välja kuulutada. Järelikult ajendas osasid poliitikuid soov kasutada nn pronkssõduri teemat vaid enesele tähelepanu tõmbamiseks, mitte aga tegelda toimivate lahenduste leidmisega.”

President Ilves lisas, et ta peab sellist käitumist vastutustundetuks, öeldes: „Usun, et riigikogu tänase põhiseaduse vastase otsuse tingis ärev valimiste-eelne õhustik, mitte aga soov heita väljakutse Eesti Vabariigi õiguskorrale. Siiski ei õigusta mistahes sisepoliitiline hetkekasu mängimist põhiseadusega.”

Nentinud, et Eesti ei tohi lasta end häirida Venemaa aluseta süüdistustest, nagu hinnataks Eestis ümber ajalugu või ülistataks fashismi, väljendas president lootust „et Eesti valitsus koos teiste riigiasutustega töötavad välja lahenduse, et Eesti elanikud saaksid mälestada sõjaohvreid haavamata seejuures kellegi tundeid”.

Peaminister Andrus Ansip ütles neljapäevasel valitsuse pressikonverentsil, et riigikogus vastu võetud keelatud rajatiste eemaldamise seadust pronkssõduri teisaldamiseks vaja ei olnudki.

Tema sõnul on meil juba olemas sõjahaudade kaitse seadus ning samuti lõi kaitseminister ka sõjahaudade komisjoni, mille pädevuses on anda hinnang, kas haudadesse suhtutakse austusega või mitte. Peaministri hinnangul ei saa praegu Tõnismäel toimuvat kuidagi austusega suhtumiseks pidada.

Nagu arvata oli, järgnes keelatud rajatise kõrvaldamise seadusele vihane reageering Moskvast. Vene riigiduuma väliskomitee esimehe Konstantin Kossatshovi sõnul ootavad Eesti-Vene suhteid katastroofilised tagajärjed, kui pronkssõduri teisaldamist lubav seadus peaks jõustuma.

Kuid pronkssõdur teeb ilma mujalgi, näiteks Kreekas, kus II maailmasõja veteranid saatsid Eesti peaministrile pöördumise, milles väljendati vastuseisu pronkssõduri teisaldamisele.

Pronkssõduri saagasse sekkus isegi Belgia parlament, kus hakati arutama probleemi, et Eestis ülistatakse natsismi, lisaks sellele on Belgia veteranid saatnud Andrus Ansipile pronkssõduri mahavõtmise asjus avaliku nördinud kirja.

Märkmed: