Riigikohtu hoone
Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium märkis EKRE kaebusi puudutanud otsuses, et elektroonilise hääletamise korraldus tuleneb praegu Riigikogu valimise seadusest ning Vabariigi Valimiskomisjoni ja valimisteenistuse aktidest. Reeglistik on tugevalt kaldu seadusest alamalseisvate õigusaktide poole ning sellest ülevaate saamine võib olla keeruline ka heade õigusteadmistega inimestele.
Kolleegiumi hinnangul on mõistetav, et tehnoloogia kiire arengu tõttu võib olla keeruline leida head tasakaalu seaduse muutmise protsessiga kaasneva jäikuse ning tegeliku elu muudatuste ja vajaduste vahel. Sellest hoolimata on seadusandjal põhiseadusest tulenev kohustus panna valimisseadustesse piisavalt üksikasjalikult kirja reeglid kõigis olulistes valimisi puudutavates küsimustes, et tagada kontroll ja avalikkuse usaldus valimiste vastu.
Riigikohtule esitatud kaebustes on elektroonilise hääletamise usaldusväärsust ja vastavust põhiseadusele pannud aastate jooksul korduvalt kahtluse alla nii valijad ja vaatlejad kui ka kandidaadid ja erakonnad. Kolleegiumi hinnangul on neid ajendanud eelkõige hääletamisel ilmnenud tehnilised tõrked või valimiste korraldamisel tehtud inimlikud vead, mõnetist umbusku on põhjustanud ka e-hääletuse korralduse ja tehnilise külje raskesti mõistetavus. Samas on elektroonilise hääletamise süsteem olnud võimalike välisrünnakute vastu sedavõrd kaitstud, et Vabariigi Valimiskomisjon pole seni pidanud e-hääletamist ära jätma, peatama või lõpetama.
Riigikohus on lahendanud kõik seni esitatud valimiskaebused
Riigikohus jättis täna avaldatud otsustega rahuldamata EKRE ning EÜVP ja nende nimekirjas kandideerinud Oleg Ivanovi kaebused, mis puudutasid peamiselt just elektroonilise hääletamise tulemusi tänavustel Riigikogu valimistel ja laiemalt elektroonilise hääletamise vastavust põhiseadusele. Kaebajad leidsid, et väidetavate rikkumiste tõttu osutus nende valimistulemus tegelikust halvemaks.
Riigikohus nõustus Vabariigi Valimiskomisjoniga, et kaks EKRE kaebust tuli jätta põhiosas läbi vaatamata, sest need esitati alles pärast seaduses paika pandud tähtaega. Samas selgitas kolleegium neist kaebustest ajendatuna siiski võimalikke põhiseaduslikke probleeme, mis on seotud elektroonilise hääletusega.
EÜVP ja Ivanovi kaebuste osas nõustus Riigikohus valimiskomisjoniga, et kaebajate väidete põhjal ei saa järeldada, justkui oleks hääletamistulemuste kindlakstegemisel õigusnorme rikutud. Kolleegiumi hinnangul pole põhiseaduses sätestatud valimiste ühetaolisuse nõudega vastuolus see, et elektroonilisel hääletamisel tuvastatakse valija isik teistmoodi kui pabersedeliga hääletamisel.
Riigikohus on praeguseks lahendanud kõik valimiskaebused, mis on seni kohtusse jõudnud.
Riigikohtu lahenditega, mis puudutavad valimiskaebusi, saab tutvuda siin.
EKRE kaebuste kohta tehtud otsusele on lisatud ka Riigikohtu esimehe Villu Kõve konkureeriv arvamus.