23. mai 2018,
Kaitseliidu naiskodukaitse koormusmatk Kõrvemaal.
FOTO: Birgit Itse /Järva Teataja
https://www.postimees.ee/44928...
Riigikontroll leiab täna avalikustatud auditis, et tegevväelaste nappus mõjutab nii Kaitseliidu rahuaja tegevust, kui ka sõjaaja üksuste ametikohtade täitmist. Riigiko0ntrolli hinnangul peab Kaitseliit siin leidma lahenduse koostöös kaitseväega.
Riigikontrolli hinnangul on Kaitseliit aastatel 2013–2017 valmistanud ette riigikaitse arengukavaga ettenähtud sõjaajaüksusi olulises osas planeeritud tasemel. Sõjalisi ja sisekaitsetegevusi toetavate mittesõjaliste üksuste ettevalmistamine ei ole aga toimunud süsteemselt, mille põhjuseks on sellekohaste eesmärkide vähene konkreetsus.
Alates 2013. aastast elluviidav riigikaitse arengukava on pannud Kaitseliidule konkreetsed ülesanded nii sõjalisse riigikaitsesse kui ka siseturvalisusse panustamisel. Eesti kaitsmiseks ettevalmistatava sõjaväe isikkoosseisust ¼ valmistab ette Kaitseliit. Lisaks sellele õpetab Kaitseliit välja mittesõjalised üksused, mis toetavad kaitseväe üksuste formeerimist, valvavad riigikaitseobjekte ja toetavad kriisiolukorras politseid korra tagamisel ja ka piirivalvet. Kaitseliidule on 2018. aastal eraldatud riigieelarvest 33,5 miljonit eurot. Sellele lisandub varustus, mille kaitsevägi annab sõjaajaüksuste ettevalmistamiseks.
Riigikontrolli audit näitas, et maakaitse sõjaajaüksuste ettevalmistamine on olnud Kaitseliidus prioriteet ja nende ettevalmistatavate sõjalise maakaitse ja erioperatsioonide väejuhatuse sõjaajaüksuste mehitatus ja varustatus ning üldine lahinguvalmidus on paranenud iga aastaga ning väljaõpe toimub suures osas planeeritud graafikus.
Kaitseliidu sõjaajaüksuste ettevalmistamist kontrollib kaitsevägi, hinnates lahinguvalmidust. Need kontrollid hõlmavad kõiki olulisi aspekte: üksuste mehitatust, väljaõpet, varustatust ja juhtimist. Lahinguvalmidust kontrolliti Kaitseliidus 2016. ja 2017. aastal, 2018. aastal suurõppusel Siil 2018 kontrolliti seda, mida on Kaitseliit viimase viie aasta jooksul sõjaliste ja mittesõjaliste võimekuste väljaarendamisel saavutanud.
Oluliseks probleemiks peab Riigikontroll seda, et riigikaitse arengukavas 2013–2022 ja selle uuenduses aastateks 2017–2026 on Kaitseliidu sõjalisi ja sisekaitsetegevusi toetavate mittesõjaliste üksuste eesmärgid formuleeritud üldsõnaliselt. Riigikaitse arengukava kohaselt on Kaitseliidu mittesõjalised ülesanded seotud kaitseväe üksuste formeerimise toetamisega, kaitseministeeriumi valitsemisala riigikaitseobjektide kaitse ja politsei- ja piirivalveameti toetamisega sisejulgeoleku tagamisel.
Ei valitsus ega ka kaitseministeerium koostöös siseministeeriumiga ei ole Kaitseliidu mittesõjaliste ülesannete täitmiseks seadnud mõõdetavaid eesmärke ega ajakava. Nii on mittesõjaliste ülesannete täitmiseks valmisoleku loomist aastatel 2013–2017 Kaitseliit suures osas ise sisustanud. Malevati on aga mittesõjalistest ülesannetest erinev arusaam, mistõttu ei ole ka nende ülesannete ega inimeste rakendamine kõikjal ühtemoodi ja samades plaanides kirjas. Kuna mõõdetavaid eesmärke püstitatud ei ole, puudub võimalus ka Kaitseliidu mittesõjaliste üksuste ettevalmistamise taset hinnata.
Probleemi peamiseks põhjuseks on olemasolevate andmekogude puudulik funktsionaalsus ja kehv andmekvaliteet. Praegu on olnud Kaitseliidul väga tülikas teha kindlaks, kas tegevliikmete nimekirjas on näiteks surnud isikuid, kehtiva kriminaalkaristusega isikuid, kas on täidetud tegevliikme Eesti kodakondsuse nõue jms. Adekvaatse teabe puudumise tõttu ei ole võimalik mõistliku ajakuluga tagada liikmeskonnaga seotud otsuste sisulist õigsust ajas, mis võib operatiivolukorras üksuste rakendamisel segadust tekitada. Näiteks pole praeguste infosüsteemide abil võimalik saada täielikku ülevaadet tegevliikmete töötamisest mobilisatsioonipiiranguga ametikohtadel, mistõttu ei ole isikule mitmekordsete riigikaitseliste kohustuste panemine välistatud. Samuti puudub ülevaade liikmete samaaegsest tegutsemisest muus vabatahtlikkuse alusel tegutsevas siseturvalisuse organisatsioonis (abipolitseinik, vabatahtlik päästja ja -merepäästja). Praktikas tähendab see seda, et üks või teine inimene, kellega on mingis olukorras arvestatud, ei pruugi olla tegelikkuses saadaval, sest ta täidab muid ülesandeid teises vabatahtlikus organisatsioonis.
Positiivne on see, et Kaitseliidu personaliarvestuse süsteemi uuendamine on juba käimas ja see peaks tulevikus parandama Kaitseliidu juhtimiseks vajaliku personaliteabe olemasolu ja kasutatavust. Uus personali infosüsteem peaks aitama ka tuvastada tegelikult riigikaitsesse panustavate aktiivsete kaitseliitlaste hulka, passiivsete suhtes leida paremad võimalused nende aktiveerimiseks või väljaarvamiseks ning toetama uute liikmete värbamist.
Auditis ei käsitletud Kaitseliidu nais- ja noorteorganisatsioonide, küberkaitseüksuse ning Kaitseliidu kooli tegevust.