ärileht.ee

Riigikontroll heidab valitsusele ette, et Riigikogule ja avalikkusele ei anta teada, kuhu riigi eelarveraha tegelikult kulub. Riigikontrolli näidetes on näha, et küsimuse all on sadade miljonite eurode kasutus.

Raportis on kirjas:

Praegused riigieelarve täitmise aruande koostamise põhimõtted tagavad matemaatiliselt võimalikult täpse raha kasutamise kajastamise, kuid aruanne ei selgita, miks erinevad planeeritud tulud ja kulud lõplikust eelarvest ning tegelikest tuludest ja kuludest. Ühelt poolt on hea, et meil on pandud kokku täpset raha kasutamist kajastav aruanne. Paraku on unustatud aruandluse peamine eesmärk ehk Riigikogule ja avalikkusele rahakasutusest aruandmine.

Kui vaadata näiteks riigieelarve täitmise aruannet, siis see ei anna uute eelarveliste otsuste tegemiseks piisavalt infot. Vähe on infot selle kohta, mida aasta jooksul rahaga on tehtud või on tegemata jäänud, ning aruande koostamise põhimõtteid mõistmata võib selle põhjal teha valesid järeldusi. Probleeme illustreerivad järgmised näited:

Kadus 200 miljonit

Riigikogu kinnitatud 2012. aasta riigieelarve seaduse järgi planeeriti eelarves Keskkonnaministeeriumi kuludeks 476 miljonit eurot. Kulude koondsumma sisaldas muu hulgas toetusteks planeeritud summat 413 miljonit, mis seletuskirja kohaselt oli eelkõige ette nähtud selleks, et rahastada kasvuhoonegaaside heitmeid vähendavaid keskkonnahoidlikke projekte ja elukeskkonna arendamise projekte. Riigieelarve täitmise aruandes on esitatud ministeeriumi lõplikuks kulude eelarveks hoopis 278 miljonit eurot. Suurim erinevus on toetuste eelarvereal, kust on näha, et Riigikogu kinnitatud toetuste eelarve ja tegeliku laekumise vahe moodustas ca 200 miljonit eurot. Riigieelarve täitmise aruandes ei ole selgitatud, kuhu on n-ö kadunud lõplikust eelarvest pea 200 miljonit eurot ning mis on selle rahaga toimunud.

500 miljoni küsimus

Rahandusministeeriumile on 2012. aasta riigieelarve seaduse alusel ette nähtud kulutamiseks 478,2 miljonit eurot, riigieelarve täitmise aruandes on ministeeriumi lõpliku kulude eelarvena esitatud aga 1,07 miljardit eurot, millest kasutati ära 906 miljonit. Riigieelarve täitmise aruandes ei ole selgitatud, millest on tingitud ligi 500 miljoni euro suurune eelarve kasv ning mis rahaga on tegemist. Erinevus Riigikogu kinnitatud summa ja aruandes tegeliku summana näidatu vahel tuleneb valdavalt toetuste summa kasvust.

Kallid projektid venivad?

2012. aasta riigieelarvesse on üle kantud 2011. aastal kulutamata jäänud 600 miljonit eurot, 2012. aasta lõpus on 2013. aastasse üle viidud 431 miljonit eurot. Valdavalt on tegemist investeeringuteks ja toetusteks ette nähtud rahaga. Aruandes ei ole selgitatud, miks planeeritud summasid pole ära kulutatud. Tegemist pole vaid 2011. ja 2012. aastal tekkinud probleemiga, sest ka varasematel eelarveaastatel on järgmisse perioodi kulusid olulistes summades üle viidud. Üldjuhul on kulude üleviimise põhjuseks investeeringute venimine ja välisprojektide planeeritud tähtajaks lõpetamata jäämine. Võimalik, et tegemist on ühtede ja samade projektidega, mille elluviimine aastast aastasse on veninud, kuid mis on selle põhjus, pole selgitatud. Kuna eelarve täitmise aruande esitusviisi tõttu on probleemi (st ülekantava raha suurust) keeruline märgata, siis on oht, et järgmiste aastate eelarve planeerimisel ei analüüsita toetuste alakasutamise põhjusi ega parandata eelarvestamist.

Märkmed: